Thursday, June 30, 2011

Aiad Tornide väljakul koguvad ilu

Juba kolmandat aastat saab Tallinnas Tornide väljaku pargis vaadata suurepäraseid lilleaedu. 27. mail avatud III Tallinna lillefestivali teemad on „Rannaküla aed” ja „Rahvusmustrid”.


31 aia loojate seas on lillekunstnike koguni üheksast riigist: peale Eesti Venemaalt (Moskva), Soomest (Helsingi ja Turu), Leedust (Vilnius), Lätist (Riia), Itaaliast (Firenze), Saksamaalt (Kiel ja Schwerin), Hollandist (Groningen) ja Hiinast (Peking).
Minu esimesed visiidid aedade vahele said teoks 25. ja 26. juunil; kindlasti tahan käia ka juulis ja augustis, sest tegemist on ju pidevalt muutuvate ja arenevate elusate ilulapikestega. Esimese kuu lõpuks on mõnegi aia ilupotentsiaal pigem aimatav selgitusstendilt kui oma silmaga nähtav: nende eksponaatide olulisemad taimed alles sirguvad.










Aed nr. 1: moskvalaste rahvusmustriaia teeb veidraks tutvustusstendi mahukas tekst: eestikeelne osa sellest on ilmselge guuglitõlge










Aed nr. 2: osaühingu Artes Terrae maastiku-arhitektid austavad oma ”Rannaküla lambaaiaga” neljajalgseid loopealsete korrashoidjaid. Neil lammastel tohib muide ka istuda ja turnida









Aed nr. 3: Artes Terrae teine töö kujutab linlase unistust romantiliselt rannikuaiast












Aed nr. 4: Helsingi aednike loome rõhutab maastiku pidevat muutumist













Aed nr. 5: oh neid saarlasi – aeda ”Rahvusmustrid ”Kuressaare”” on kaubaalustel toodud kõik see, millest saaks kujundada tuhat (kultuur)maastiku motiivi









Aed nr. 6: Eesti põllumajandusmuuseumi põllukultuuridest ja –lilledest pärandaeda on peidetud rukkilillemotiiv


Aed nr. 7: osaühing Kadrin Kaasik ja Pojad Haljastus on innustust leidnud populaarsest laulukesest ”... väike maja ootamas on Sind...”











Aed nr. 8: leedulased kujutavad Läänemere rannikul kasvavate taimede abiga laineid, mis ühendavat Leedut, Lätit ja Eestit.











Aed nr. 9: osaühingu Pepelle ambitsioon on manada vaataja silme ette Eesti kaart kõigi 15 maakonnaga. Saare- ja Hiiumaa tõusevad merest juba päris kenasti esile










Aed nr. 10 osaühing Kiirprojektid pakub ”Ruumilisi rahvusmustreid”












Aed nr. 11: lõunanaabrite pealinna pargiarhitektid kutsuvad jalutuskäigule ”Läbi elu mere juurde”












Aed nr. 12: Räpina aianduskooli seade jutustab muinasloo Une-Mati suvitusretkest Käsmu











Aed nr.13: itaallased pole stendil asjatult sõnu raisanud: see on Firenze itaalia aed


Aed nr. 14: mõnes aias tohib astuda ja koguni istuda. Just selline on Kieli „Suur punane sohva merelinna aias”. Väidetavasti olevat selline – või lausa see sama – sohva mere ääres ka Kielis










Aed nr. 15: turulased meenutavad, et peale Tallinna on nende kodulinngi tänavu Euroopa kultuuripealinn. Kaht Läänemere rannikulinna on ühendama valitud muinastuled










Aed nr. 16: hiinlaste „Soojuse ja magusa kodu” esitleb Hiina sõlmi ja laternaid











Aed nr. 17: Eesti vabaõhumuuseum juhatab ”Rannarahva radadele”


Aed nr. 18: Tallinna botaanikaaia töö – ”killuke rahvusmustritest Eesti pärand-kultuur-maastikes”












Aed nr. 19: Eesti maaülikooli tudengite (juhendaja Ele Vool) rahvusmustriaed on saanud inspiratsiooni Oskar Lutsu loomingust: ”Kaks maailma ühes ”Kevade” loos”










Aed nr. 20: küllap suurim üllataja, hollandlaste kompositsioon ”Vili, jalgratas ja aeg” hakkab oma nime õigustama siis, kui märtsis-aprillis külvatud suvinisu pikemaks sirgub. Miks on aias aga jalgratas ja ekraan? Seda tuleb ise uurida








Aed nr. 21: Keskkonna-hoolduse OÜ ”Triiburattad” on mõistagi inspireeritud rahvariide-seelikuist, konkreetselt Muhu ja Jüri undrukuist











Aed nr. 22: Igavere puukooli ja sõprade ”Elumustrid – väike aed Hallistes”



















Aed nr. 23: EKA keraamikute ja Topiary Art Today ühistöös ”Iidses seosed” on üles ehitatud lausa jupikese rannakülast, näiteks paadisillad


Aed nr. 24: Mari Maiste ja Maarja Tüüri ”Tuulte aias” on oma osa mängida tõrvalõhnalisel paviljonil ja tuulekelladel











Aed nr. 25: osaühing 3Olives on kujundanud midagi, mis meenutab otsekui tagurpidi pööratud nn. viljaringe











Aed nr. 26 Luua metsakooli armastuse aia ”Assol” nimi ja idee on pärit Aleksander Grini ”Punastest purjedest”











Aed nr.27: ma arvan, et Eesti maastiku-arhitektuuri üliõpilaste seltsi ”Mere koorem” avaneb täies ilus siis, kui lainekarkassidele kasvavad peale lillherned










Aed nr. 28: veel kord seelikumustreid – osaühingu Greenfinger ”Pidu meie õuel”











Aed nr. 29: Tatjana Geroiskaja tööst ”Rahvusmustri. Sümbol” võib leida suitsupääsukese, rukkilille, paekivi ja muidki rahvussümboleid


Aed nr. 30: Liivi Aedade ”Vana kaluri unenägu”













Aed nr. 31: Schwerini askeetlik ”Rannaküla aed”

Ootan juba järgmisi võimalusi aiad üle vaadata.

Wednesday, June 29, 2011

Kaks tundi kahekilomeetrisel Kultuurikilomeetril, II

Eelmist postitust koostades väsis kas arvuti või bloggeri programm; püüan nüüd siis jätkata kohast, kus viimati oli kirjas, et
... astun sisse Patarei kutsuvalt avatud väravast. Olen jõudnud täpselt õigeks ajaks: nüüd kultuuripargiks ülendatud vangla avati just paar minutit tagasi, keskpäeval.

Pole vist veel sugugi selge, mis nende müüride vahel lõpuks saab olema: minu meelest on juba mitu kava uppi läinud, ...











... aga vana merekindluse soliidsed seinad jäävad loodetavasti ikka püsti.













Kui korra juba tuldud, siis tuleb ikka muuseum ka üle vaadata; hind kaks eurot.














Merega rööbiti kulgevas korpuses vantsin läbi kõik korrused ja kiikan paljudesse ruumidesse.














Mõnel puhul tunnen, et seletussilte võiks rohkem olla.






































Kes sellest kausikesest sõi, kes selle seebikesega pesi...




















See ilmselt on haiglakorpus, sest ...
















... siin on ka lõikustuba ja hambaarsti kabinet.















Mõni vaade aknast on päris uhke. Esiplaanil noorenduskuuril allveelaev “Lembit”.














Jalutusbokse vaatan nii seest ...





















... kui ka ülevalt, vahitornist.















Selle võlvtoa nimetus on ühemõtteline: poomisruum.














Igatahes on päris tore avatud väravast taas välja kõndida.












Kohe vangla kõrval on Lennusadam: taastatavad vesilennukite angaarid ...


... ja meremuuseumi laevad.














Tööd on siin veel omajagu, aga kui kõik valmis, saab see kindlasti olema väga käidav koht.












1,23 kilomeetri juures on järgmine kõrvalepõike võimalus: Kalamaja parki.














Selle vaatasin üsna põhjalikult üle eelmisel suvel. Täna otsustan säästa aega muude plaanide jaoks ja seiran parki vaid KKm-lt.











Siis on teel sild, ...















... millelt näha vaade on samuti eelmisest suvest tuttav: siit sai mindud Noblessneri valukotta, "Meeste lauludele".





KKm lõpujupp on küll õige vaatevaene; 













... küllap on ta ainus ülesanne tuua kõndija 1,88 kilomeetril välja Tööstuse tänava äärde, ...












... Balti laevaremonditehase imposantsete hoonete kõrvale. KKm on kokku pikk niisiis 0,36 + 1,88 = 2,24 kilomeetrit; kõrvalepõigetel kulus kindlasti üle kilomeetri – hää paras jalutuskäik. Kes soovib, see proovigu ise järele! Mina igatahes soovitan soojalt.