Võib-olla on kusagile internetikambreisse peidetud ka raadiosaadete kuulatavuse edetabelid; pole osanud otsida. Kangesti tahaksin loota, et Vikerraadio laupäevaõhtune Keelesõnum pole seal viimaseil ridadel. Väga oluline kuulamisvõimalus, eriti neile, kes mingil moel keelepõldu künnavad. Või seda songivad.
Hiljutises, vist 9. aprilli hääldusvestluses rahvusringhäälingus aastakümneid keelehoolet teinud Einar Krautiga lajatas saatejuht Mart Ummelas sajaprotsendilise täpsusega selle naela pea pihta, mis minu keeleajukest juba tükk aega on torkinud. Nimelt et väär- ja vildakkeelsus on nakkav.
Hea näide on üks Vikerraadio „lipusaateid“, laupäevane Rahvateenrite tund. Paar sagedast saatekülalist on üpris parasiitsõnaohtrad. Ja saate lõpuks nohhitab ja nagutab ka muidu heakeelne saatejuht. Endagi nüüd juba valdavalt minevikku jäävast raadiotööst on meeles, kuidas pika intervjuu salvestust saateks lõigates märkasin masendusega, kuidas küsitletu liigsõnad jutu väldates tasapisi ka minu keelele on tükkinud.
Aga see on siiski nö. kohalik nakkus. Sugugi haruldane pole hoopis laialdasem nakatumine. Juba mainitud nagu on praegu üks ohtlikumaid külgetükkijaid. Kuulake, kui sageli satub see enamasti päris üleliigne ja sageli juttu lausa veidraks pöörav sõnake (nad on nagu seda nagu teinud või praegust poolt-moodi juurde pannes veel naljakamalt: see on nagu nende poolt nagu tehtud) laste või siis kenasti eesti keele selgeks saanud välismaalaste, see on siis keelt alles omandavate inimeste kõnesse! Või kuidas omal ajal ühe presidendi stammsõna tähendab hakkas peegelduma paljude kõnepidajate lausungeis.
Parasiitsõnalevikust kraadike hullem on muidugi veanakkus. On sõnu, mille õiget kasutust paljud kasutajad ilmselt lihtsalt ei teagi. Sestap on lausa haruldane, kui keegi „saab pihta“ sõna kontsert õigele mitmuse omastavale; veidi vähem haruldane – sõna aldis õigele mitmusele või ainsuse omastavale ja osastavale.
Ühe sõna väärkasutus levib aga lausa linnutiivul. See on ootamatult äärmiselt populaarseks saanud verb vaagima: peaaegu keegi enam ei kaalutle ega arutle, kõik aina vaagivad. Ja just nimelt vaagivad, mitte ei vae, nagu oleks õigekeelne. Ei taha hakata konkreetseid nimesid nimetama, aga aprillis olen lugenud või kuulnud, et keegi vaagib, kui mitte just iga päev, siis nädalas mitu korda kindlasti. Täna lausus niimoodi üks, eile teine rahvusringhäälingu nimekaimate sekka kuuluv saatejuht, veidi üle nädala tagasi Vikerraadios esinenud ... ajakirjandusõppejõud. Ka on vaagitud soliidse päevalehe artikli pealkirjas.
Nii et olge tähelepanelikud: see viirus on väga nakkusohtlik!
No comments:
Post a Comment