Raadio ja leht veensid juba mitu päeva ette eile õhtul koonu kuu poole kergitama: olevat teine Maale tavatult lähedal ja seetõttu hirmsuur. „Tutkit, brat!“ otsustas aga see vanamees, kes seal üleval asju korraldab ja tõmbas päikeseloojangu hakul taevale paksu pilvekardina ette. Ja avas peagi lumeveski väljalasketorud.
Kui keskööks telekast kõik kriminullid vaadatud olid, sain mahti ka köögiaknast välja kiigata. Täitsa talve moodi pilt oli.
Välguga tehtud klõpsult saab tunnistust, et kuigi suurem sadu oli lakanud, pudenes taevaluukidest ühtteist veel edasi.
Hommikused vaated ...
... ehk nii uhked polnud, aga välja meelitasid mu ometi.
Lumelükkajad ja liivapuistajad olid taas tööd saanud, ...
... aga nad polnud sugugi kõikjal välja viitsinud tulla.
Teised inimesed said aega koera situtada ...
... või hoopis talve viimasele suusaretkele siirduda.
No ei ole need valged jõulud, ei ole! On hoopis kalendritalve viimane hommik, igati lumerohke talve vääriline.
Tore olid, talv 2010/2011! Aga hakka nüüd siiski minema – tikub tüütuks! Ja võta mälestuseks kaasa EMHI selle talve viimane lumekaart.
No comments:
Post a Comment