Alustuseks ikka ilmast.
1.03 Ilm on sulavõitu ja Emajõe jää üha vesisem. Parte oleks justkuinagu juurde tulnud. Hästi on näha, et lund pole sadanud: jää on päris hullusti pardikakine.
Kaks pardiisandat löövad tõsist lahingut. Cherchez la femme??
Raekoda on veel vabariigi aastapäeva rüüs, lumekuhjad on aga hilisemad: enne pidupäeva harjati plats põhjalikult puhtaks.
Minu selle talve seni pikim purikas.
2.03 Ilm on õudukas: vähe sellest, et sajab paksu lörtsi, ka tuul on keskmisest tugevam. Igatahes olen hommikul bussipeatusesse jõudes valge märja plögaga üle krohvitud. Taustal on Kivilinna gümnaasiumi viimaseil aastail hoolitsetud välimuse ja tõhusa soojustuse saanud hoone.
Kui Näituse tänaval bussist maha tulen, on asi veel hullem.
Johannesel on sandi ilma tõttu taas keep seljas.
3.03 Ilmateade ütleb hommikul, et tuleb vähene ja vahelduv pilvisus – läänes on selgem, idas pilvisem ja kagus võib tulla ka lund. Kui keskpäevajärjes pildistama lähen, on just selline vahelduv pilvisus nagu lubatud.
Varjus on kargem ja hullult libe, ...
... päikese käes on kevadveed voolama pääsenud.
Tuul öeldi puhuvat idast, aga suits läheb minu meelest küll lõunakaarde...
Sõiduteed on kohati välja sulanud, ...
... kohati saavad sohvrid teha rööbastranspordi-
juhi harjutusi.
Seal, kus meie poole voolab toasoe, pole mitte ainult lumi sulanud, vaid ka rohi rohetab.
Kased on saanud teise värvi.
Igatahes on ilm soodne selleks, ...
... et ennast mitmel erineval moel ...
... hästi tunda.
4.03 „Ida-Eestis vähene pilvisus“ (tekst ilmateatest; pilt köögiaknast)
5.03 Hommikul on ligi 10 kraadi külma; päeval küll tublisti soojem, aga siiski alla nulli.
Pilvisus on „vähene või vahelduv“.
Kõnniteed on hullult libedad ja väga konarlikud. Selle maja kojameest tuleb pigem kiita: „Kui tervet ei jõua, siis tee või poolgi!“
6.03 Hommikul –11 kraadi; ka päeval on päikesele vaatamata külm, sest põhjakaaretuul on üsna vali.
Remmelgadki on varakevade värvi.
Aga künnivareseid vähemalt Ülejõe-koloonias veel ei märka.
Botaanikaaed: lumine, jäine ja luumurruohtlikult libe.
„Oleksin pidand ikka talveunne jääma.“
7.03 Selle nädala kõige külmem hommik: Tartus (loe: Tõraveres) 16, Jõgeval lausa 22 külmakraadi.
Täna pole ka eriti tuult. Päeva jooksul teeb päike lume pealmise kihi veidi vesisemaks, aga õhutemperatuur jääb pigem miinuspoolde.
8.03 Vaid kriipsuke soojem öö ja varahommik kui eile. Ja ikka päikseline päev; varjus küll taas ilmselged külmakraadid. Lillekesi veel ei märganud.
9.03 Tartus määrab veel ka täna ilma kõrgrõhkkond – ilmselt viimast päeva. Hommikul – 9 kraadi, päeval kerged miinuskraadid ja päike ning seal, kus kõnniteed puhtaks lükkamata või paljaks sulamata, ikka hullult libe. Vaatasin pärastlõunal üle mulle kodu lähedal teada varajased kellukesekohad – ja leidsingi kaks esimest lumekellukesetutti; päris kobedad juba teised!
10.03 Kõik on nii, nagu ilmajaama lubas: eelmistest hommikutest tüki maad soojem ja lörtsine. Kell kaheksa veel sajab ja aknast avaneb nii valge pilt. Päeva jooksul läheb suurem jagu lisandunud taevavalgest üle vedelasse faasi.
Veidi ka muust kui ilmast.
1.03 Tööl taas närviline päev. Vähe sellest, et internet jälle juperdab, vahepeal lülitab „Kojamees“ (sellise hellitusnimega kutsume toimetuses meie hullusti õhku täis majahaldurit) voolu kogemata välja. Minul on põhiprobleem saada EMHIst kätte veebruari ilmakokkuvõte. Aga kuna nad seal jälle kolivad (Ain Kallise kinnitusel juba kuuendat korda!), siis pole neil internetti ja märtsi Eesti Loodusesse läheb vaid Tõravere ilmakokkuvõte.
Päris kahju on mul kolleeg Katrest, kes peab sellise internetiga Uudistajat tegema...
Aga just koos Katrega riputame toimetuse maja taha paar linnutoidupalli. Lugu selles, et pakase aegu kadusid minu Annelinna-kostilised peaaegu jäljetult ja pole ka kuigivõrd naasnud. Toitu on aga üsna suur tagavara.
Baeri maja kandi tihased leiavad uue kiirtoidukoha kähku üles – ja ka hakid. Sel ajal, kui jälgime, kuidas üks hakk üht palli üles kerida või sõlme lahti harutada püüab, pannakse teine pall jäljetult pihta! Küllap sai sinna liiga vähe sõlmi...
Ega ometi Pläsku soklit ümber ei hakata ehitama? Tartu uuematel majadel on tendents arhitektide esialgu kavandatud välimus peagi täielikult kaotada – ja vahel lausa mitu korda. Vast tehakse siia siiski lihtsalt tõhusam soojustus.
Ruttan varakult koju, et vaadata Ruhpoldingi laskesuusa MM-i segateadet. Jahmatusvõidu saavad sloveenid, aga pärast selgub, et imemees Björndalenil olevat üks märk streikinud ja nii protestivad norrakad esikoha endale. Suur häbi muidugi korraldajatele sakslastele. Minu kurvastuseks kaob kohe esimese alaga Magdalena Neuneri lootus võita elu viimaselt MM-lt kuus kulda: naiste (Henkel ja Neuner) üsna korraliku ja Birnbacheri hiilgava esituse tuksib totaalselt ära Peiffer. Pronksi fritsud siiski saavad.
2.03 Ülikooli peahoone on lipuehtes: käsil on 28. veebruaril alanud rahvusvahelise kongressi „Kultuuri mitmekeelsus” viimane päev. Nii tähistati Juri Lotmani 90. sünniaastapäeva. Tartusse oli tulnud Lotmani sõpru, kolleege ja õpilasi: kokku üle 130 teadlase 21 riigist
3.03: totaalne telekavaatamise päev; aega leian veel vaid veidi koristada, veidi pildistada ja veidi arvuti klõbistada.
Salpausselkä mängud huvitavad vähem (aga Cologna ja eriti Johaugi võidu üle olen rõõmus, austerlaste oma üle mitte eriti), küll aga laskesuusa MM. Täna nii rabavaid üllatusi polnud, kui üleeilses teatesõidus. Muidugi rõõmustas mind Neuneri võit. Ei teagi, kellele hakata tuleval aastal pöialt hoidma, kui Lena tõesti lõpetab! Eesti suusatajaist tegi rõõmu Darja Jurlova: nii sellega, et nulli laskis, kui ka sellega, et nii kenasti eesti keelt räägib.
Eesti laulu vaatasin ka. Oti üle on hea meel, Lenna üle olnuks ehk veel parem. Muusikaliselt meeldib mulle kõige rohkem küll hoopis Liis Lemsalu laul, aga arvan samas, et see on pigem nišilugu kui „Eesti laul“ või seda enam „eurolaul“. Rõõmustan ka, et alternatiivmuusika jäi seekord veidi rohkem varju.
Taavi ja Tiit on super, hoopis iseasi, kas avalik-õiguslikus ikka nii palju roppusi peab olema. Aga sel teemal sai Näoraamatus piisavalt targutatud.
Tegelikult häiris mind hoopis rohkem režissööri töö. Kui tuua vaid üks näide, siis Oti suurepärast taustalauljat Marvi Vallastet ei näidatud ei põhiesituse ega korduse ajal mitte kordagi veidigi lähemalt, ainult paar korda eemalt ja pimeduses. Ja mis seal salata: olen korduvalt mõelnud, et Piret Järvisele võiks esialgu anda natuke lihtsamaid (eetri)harjutusi. Võib-olla saab tast kunagi asja, praegu pole tal peale kenapoolse väljanägemise veel küll midagi esitella.
4.03 Kaks tegevust: kirjutan Sitsiilia-reisi päevikut ja vaatan telekat. Lahti sprindis on väga tubli Siim Urmasepoeg Sellis: pääseb kindlalt poolfinaali ja jääb üle noatera välja finaalist; lõpuks 10. koht. Päevik edeneb paraku loodetust hoopis nirumalt.
5.03 Unine ja vähese eduga tööpäev. Tsirgud on nädalavahetusega mõlemad toiduvõrgud tühjaks söönud, panen uued.
6.03 Hommikul käin suvise reisitsükli arutelul; asi hakkab kujunema. Nimegi mõtleme välja: Lõuna-Eesti maalesõidud. Siis pildistama: alul jõe äärde, pärast botaanikaaeda käpaliste näitusele. Viimasel pean küll vähe vastu: jube palav on. Kasvuhoones on niiske, väljas oli aga külm. Nii on tükk tegemist, et aparaadi optika õigesse konditsiooni saada. Kõige selle tõttu teen vähe pilte ja enamik neist ei kõlba kuhugi. Paar tükki torkan siiski ka siia:
Vanda
Harkjas torukäpp
Muud tööd teen ikka ka.
07.03 Jälle kord retk meditsiini rüppe. Kõva köha on nüüd kestnud juba neli nädalat ja mu kauaaegne manuaalterapeut dr. Laanetu annab hoogu mu enda mõttele perearsti tüüdata. Tema saadab mu ka vereproovi ja röntgenisse, aga õnneks siiski midagi tõsisemat ei leita. Ju siis sain Sitsiiliast või pigem ehk Roomast vinge ja vihase viiruse.
Õhtul jälle laskesuusatamine. Naiste 15 kilomeetris on mitmel favoriidil tõeliselt must laskmispäev. Järjekordne hämming reporterite häälduslohakuse pärast. Ader arvas mullu ja arvab aina edasi, et Siberi laskesuusameka on Hantõ-Mansinsk, Kaljuveer aga on vist juba aastakümneid kindel, et Euroopas on riiki nimega Šveitsi (kummalisel kombel on samal veendumusel olnud mõni teinegi kogenud spordireporter). Ja Ruhpoldingi kuulsa võistlusareeni nime Chiemgau hääldus läheb tal ka viltu. Süvenev kurb tendents: saksa nimesid eestlane enam kokku lugeda ei oska.
Veel suudab Kaljuveer ühe reportaaži jooksul kolmel erineval moel hääldada pärast Neuneri loobumist vabaks jääva trooni suure tõenäosusega ambitsioonikaima taotleja Darja Domratševa nime. Kusjuures pärast seda, kui valgevenelanna kohe esimeses tiirus oma tänase sõidu lootusetult ära rikub, saab Kaljuveer mitu korda pihta ka õigele hääldusele: minu arvates esimese Eesti reporterina. Aga sama sujuvalt läheb ta hiljem üle jälle valedele variantidele. Nojah, keeruline slaavi nimi ju ka...
8.03 Tallinnas on streigikaos, Tartus kõik rahulik. Jään siiski koju Uudistajat tegema: ühelt poolt köha pärast, teiselt poolt kontori heitliku inteneti kartuses. Siin edeneb töö väga kiirelt.
Naistepäeva puhul on jälle tore Google’i päis
9.03 Olulisim tegu: saan ometi kord üles Sitsiilia-päeviku kolmanda osa.
10.03 Tubli tükk keskpäevast kulub kurbade, aga oluliste perekondlike probleemide arutamisele. Pärastlõunal rõõmustame koos tütrega sakslannade võidu ja Eesti tüdrukute südi esinemise üle laskesuusa-MM pingelises teatesõidus.
No comments:
Post a Comment