Eile õhtust peale on Tartu Raekoja platsil jälle jääloom. Hiina uusaasta on saanud lausa rahvuspühaks, nii on ka jääelukas kohustuslikuks atribuudiks muutunud. Täna lõunatunnil oli sagijad jänese ümber rohkesti: kes pildistas, kes kleepis münti, kes uudistas niisama.
Kunstnik Elo Liivil näikse olevat meeles mõlkunud äsjane rahapööre: miks muidu on pikkkõrva üks külg kroonine...
... ja teine eurone.
Tänase järgi tundus, et mündikleepimine pole enam nii popp kui näiteks mullu. Eks münt ole nüüd ju kallim ka. Aga selgub, et asja ajab ära ka idanaabri raha.
Meenutuseks ka varasemad Tartu jääkujud.
2004 veel looma polnud. 5. jaanuaril pandi üles hoopis Tiiu Kirsipuu „Emajõe Ateena ja tarkuse kivid“.
2005. aasta 17. jaanuar lendas platsile „Kukk“, autor taas Tiiu Kirsipuu. Kuju saatus oli seekord kurb: peagi see lõhuti.
2006 ja uus autor: Kirke Kangro „Punane puudel“ avati 15. jaanuaril.
2007: Ekke Väli „Siga“ hakkas alust tuhnima 18. veebruaril.
2008: Kalle Pruudeni „Roti“ lubas sula platsile alles 14. veebruaril ja hakkas üsna pea looma peenikesemaid kehaosi veeks muutma.
2009. aasta loom oli Kirke Kangro „Pühvel Õnnelemb“. Sünnipäev – 30. jaanuar.
Mullu sai 14. veebruaril koha pjedestaalil Kalle Pruudeni „Tiiger“.
Aga Toomel ehitati täna lumelinna. Kui teisel ehitustunnil sealt läbi astusin, oli siginat omajagu, aga osa varutud materjali veel loomehuvilisteta.
Teadustaja Olev Ulp uuris parajasti seltskonna „Eesti Ühendatud Ülikoolide Liit“ ehitusplaane.
Karlova kooli Karlova sild võttis juba ilmet.
Suured ja väikesed rohelised panid Peep „Pepe“ Mardiste juhtimisel üles Tartu jaama ootepaviljoni. „Ammu on aeg!“ oli Pepe kindel.
No comments:
Post a Comment