Sula on taas hakanud Emajõge kergitama: vasakul eilne, paremal tänaneilmasamba-näit.
Aga lumepuudusest on asi esialgu kaugel. Sellel pildil hakkab silma kaks tähtsat tõika. Esiteks on lumemägi suurem kui R-kiosk ja ulatub juba hotell Londoni teise korruse keskpaigani välja. Ja teiseks: et veel üks lehekisok on suletud – selle talve üks iseloomulikke ilminguid Tartus.
Iga päev bussi kasutava inimesena unistan sellest, et sula kestaks veel nii kaua, et eriti bussipeatuste läheduses täiesti jubedaks muutunud kõnniteedel tuleks sillutis välja. Kesklinnas nii juba on, Annelinnas paraku veel mitte. Neid teid on koristatud täiesti sobimatu tehnikaga: suurte sahkadega, mis jätavad lohkus tee keskossa kogu paksu soga alles....
Kolmerealine tee: paremalt esimene rida sõitjate, keskmine parkijate ja äärmine talvitujate jaoks.
On lubikrohv ja savikrohv. Ning lumikrohv.
Vaikhetki botaanikaaias: raskustest paviljonile ja sillakesele.
Vist on aeg linnukorterid remonti panna: varsti läheb kinnisvaraturul kuumaks.
Mõnus on ärgata paksu sooja teki all.
Sulaga kukub muudki kui purikad ja jäised katuselumelaamad. Eile hommikul ehmatas pilt Kompanii tänaval nn. viltuse maja küljel: just maaligaleriisse viiva ukse kohalt oli langenud suuri krohvilahmakaid.
Täna raiusid töömehed maja katuselt pakse raskeid jääplokke.
Seekord mitte põrsas kotis, vaid jänes kotis: täna õhtul kell viis avatud Jänest päeval uudishimulikule silmale veel ei näidatud. Eks ma siis homme näe, kuidas kunstnik Elo Liiv traditsioonilist jääkujudesarja jätkanud on!
No comments:
Post a Comment