Eile, 28. jaanuari hommikul olid Tartu ülikooli raamatukogus Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) praktikantidel käed tööd täis, et kõik Eesti-Läti loodushariduse ühisprojekti „Tagasi loodusesse“ lõpuseminarile tulnud saaksid nime kirja ja üllatustega materjalikoti kätte.
Lõpuks polnud saalist kuigi lihtne vaba kohta leida.
Kaks aastat väldanud projektis lõid Eestist kaasa TKKHK, Peipsi koostöö keskus ja keskkonnaamet ning Lätist Gauja rahvuspargi fond ja Kemeri rahvuspargi administratsioon.
Projektist tegi meeleoluka kokkuvõtte seda juhtinud Sille Talvet. Nii oli ta välja arvutanud, et projekti juures pidevalt tegutsenud 22 inimest töötas selle heaks kokku 25 000 tundi – ehk ühe inimese 12 tööaastat! Iga osalenud institutsioon valmistas ette 15 loodusõppeprogrammi; kokku koostati 17 trüki- või videomaterjali ning toimus 57 väljaspoole suunatud loodusharidusüritust. Kõigele sellel kulus 652 659 eurot, mis tuli Euroopa regionaalarengu fondilt Eesti-Läti programmi vahendusel, KIK-ilt ning praeguseks juba likvideeritud Läti regionaalarengu ja kohalike omavalitsuste ministeeriumilt. Talvet rõhutas eriti väga tõhusat koostööd ning kahe aastaga tähelepanuväärselt kosunud lähedust kahe naaberrahva loodusharijate vahel.
Veel kuulati lõpuseminaril kaht ettekannet. Tartu ülikooli bioloogist ja kirjanikust semiootik Timo Maran (fotol) rääkis loodusest aspektis, mis ilmselt enamiku osalejate jaoks oli uudne ja avastuslik, teemaks „Semiootikuna looduses“. Erika Klavina Kemeri rahvuspargist tutvustas aga loodusharidust Lätis ja peagi samuti 100-aastaseks saavat Läti looduskaitset.
Päeva teises pooles tutvustasid projektis osalenud asutused, Sille Talveti sõnul „looduse- ja koostööfännid“, praktilistes töötubades kahe aasta jooksul välja töötatud materjalide paremikku. Pildil on näha, et Katrin Saarti (Peipsi koostöö keskus) projekti aegu hangitud digiluup oli paljudele uus ja üllatav imeasi, millega koolis ilmselt mürsikuidki köita õnnestuks.
Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik tegi aga selgeks, et „Turbakohvriks“ kutsutav liikuvnäitus pole kohver ühti, on hoopis rohket rabaõppematerjali täis pirakas oranž kott. Neid kompleteeriti projekti käigus kokku viis ja nüüd on neid võimalik loodusõppeks laenata.
Lätlaste nahkhiirevideo on mitmes keeles, nii et seda saab vaadata-näidata ka eestikeelne asjaline. Ent lätlastel esitlesid ka nahkhiirehäälte detektoreid ja nahkhiirte tehisvarje näidist. Õige innukalt osalesid osavnäpsed uudistajad võimaluses endale rinda sobiv väike nahkhiir kaasa meisterdada.
Mõni kannatlikum tegelane ei hakanud väga vastu, kui lõunapoolsed sõbrad ta nahkhiireks kostümeerisid ja fotomodelliks ülendasid.
Seminari korraldajad olid hoolitsenud selle eest, et projekti tööpiirkonna ehk Valga, Võru, Põlva, Elva ja Jõgeva huvilised mugavalt kohale jõuaksid. Kõigile anti mälupulgal kaasa projekti jooksul koostatud materjalid. Viimased on aga tasuta kättesaadavad ja allalaetavad ka projekti osalisasutuste kodulehtedelt. Seega võivad tehtud suurest tööst kasu lõigata kõik loodusharidushuvilised Eestis ja Lätis.
No comments:
Post a Comment