Saturday, February 2, 2013

Polnud see jaanuar soe ühti



Usun kindlalt ammust tuttavat ilmameest Ain Kallist, kes on ikka kinnitanud, et üle mõne päeva pole meie kliimas mõtet ilma ennustada. Võib täppi minna küll, aga siis on see pigem juhus.  
Seepärast tundub mulle üsna naljakas, et ajalehed ei väsi avaldamast kõikvõimalike ilmatarkade ennustusi. Vahel olen neid ikka ka välja lõiganud ja jätnud lauanurgale vastust ootama: kas läheb täide või ei.
Jaanuari kohta on mul kolm kirjatükki, kõik Õhtulehest. 23. augustil oli seal suur pealkiri Ilmatargad: sügis tuleb pehme ja pikk, talvel paugub pakane, aga loo tekstis on vaid üks talve puudutav lause: Talv tuleb üpris vara ja on üsna külm.
22. detsembri nupukeses Sünoptikud ja seapõrn: jaanuar tuleb soojavõitu öeldakse jaanuari kohta, et kuigi mõnel päeval võib õhutemperatuur langeda ka miinustesse, ei näe Peterburi sünoptikud jaanuaris ette ühtegi pakaselist ilma. Ja 4. jaanuari lehes on ka ühe meie sünoptiku pakkumised: Suure tõenäosusega uut külmalainet peale tulemas ei ole. /../ Jaanuari keskpaik võib tuua jälle pisut rohkem külmakraade, aga enne 20. kuupäeva läheb taas sulale.
Päris nii see kõik ei läinud.

Tegin kuu jooksul ikka natuke ka pilte, aga kuna liikumiste amplituud jäi üsna kasinaks, on pildistuskohtade valik üpris kasin.

2. jaanuar. Emajõe tase on 153 cm üle kokkuleppelise nulli. Püsib aastavahetuse eel alanud sula.


4. jaanuar. Viimane plusskraadipäev. On udune ja pilves.











5. jaanuar. Paar kraadi külma. Öösel on sadanud veidi värsket lund.












6. jaanuar. Loojangu eel on –4 kraadi. Loojuv päike värvib aknaklaase.










7. jaanuar. Ikka samasugune pehme talveilm. Raekojalt võetakse maha seekord Eesti kunstnike talvepilte esitlenud advendikalender.










Emajões on jääga kitsendatud voolusängis veetase kerkinud 185 cm-ni.


Taas madalat õhtupäikest, seekord Tähtveres.










9. jaanuar. Ebameeldivalt tuuline ja morn, mõne külmakraadiga ilm. Veidi sajab lund.









11. jaanuar. Pinnatuisk. temperatuur on hakanud langema. Üsna vali põhjakaaretuul annab külmale näpistusjõudu tublisti juurde.








Annelinna on sel talvel öömajale kolin arvukas hakiparv.













12. jaanuar. Ilus külm talveilm, kell 15 on Tartus –14 kraadi.

Jõuan Annelinna Prismast välja astudes püüda pildile ühe punase palli.

13. jaanuar. Pakane pakub täna härmatiseilu.


Viirpuu okste vahel sehkendab üks siidisaba. Neid iludusi on olnud sel kuul harva näha.










Küll on meie maja juures tasapisi toimetanud kaks hallrästast.












15. jaanuari päikesetõus. Temperatuur on püsinud kümne või veidi vähema miinuskradi juures.


16. jaanuar. Ilus, peaaegu tuuleta ilm.










Emajõgi on taas taandunud 155 cm peale.










Raekoja platsil võetakse maha jõulukaunistusi.









17. jaanuar. Läheb tasapisi külmemaks.

19. jaanuar. Kuu kõige külmem päev. Annelinnas on kell 11 –21 kraadi. Uduvirg on korstnate ülemised pooled ära peitnud.

EMHI temperatuurikaart kell 9. Siis sobib hästi üks osundus samalt EMHI veebiküljelt:
Talvel tekitab sageli arusaamatust asjaolu, et mõned temperatuurinäidud ei leia kinnitust päeva või kuu ilmarekorditena, kuigi on kõige „kõvemad“. Nimelt registreerivad hüdromeetriajaamad talvel jõeorgudes madalamat õhutemperatuuri, kui mõne kilomeetri kaugusel asuv suuremat piirkonda klimatoloogiliselt esindav „päris“ ilmajaam, sest külm ja raskem õhk valgub sügavatesse jõeorgudesse. Hüdromeetriajaamade temperatuuriandmed esindavad vaid väga väikese maa-ala ilma ning seetõttu ei saa neist ka ametlikke kliimarekordeid. Ilmaandmete mõõtmisest, jaamade asukohtadest ja rekorditest kirjutab pikemalt Ain Kallis artiklis Ametlikest ja mitteametlikest ilmarekorditest http://www.emhi.ee/?ide=29,843,1575.

20. jaanuar. Paar kraadi soojem kui eile. Otepääl jäetakse pakase tõttu ära Tartu suusamaratoni avama pidanud laste suusasõit.

21. jaanuar. Kümnekonna külmakraadiga väga ilus talveilm. Mõnel hetkel sajab päikese käes lund.


Lund just ülearu ei ole, aga kelgutada siiski kannatab.










Raekoja plats jäi paar päeva tagasi kuusest jälle ilma.








22. jaanuar. Ilus ilm püsib. Hommikul on tosinkond külmakraadi, õhtul läheb soojemaks.


24. jaanuar. Eile oli hämar ja morn, suhteliselt soojem ilm. Täna on päike tagasi. Õhtul tikub temperatuur jälle langema.








27. jaanuar. Kümmekond külmakraadi ja jälle päike.












 
Veel üks õhtupäikese pilt, seekord Raadi kalmistult.


28. jaanuar. Pilves. Hommikul veel külm, päeval hakkab temperatuur üsna hoogsalt kerkima.









30. jaanuar. Tikub sulaks. Õhtul tuleb päris tihedalt lund ja tuiskab.













31. jaanuar. Ongi sula käes.

Pildirida kinnitab, et oli pigem külm kui soe jaanuar: plusskraade oli vaid kuu esimestel ja viimastel päevadel. Lund sadas üsna napilt, lausa tavatult palju sai näha päikest.
Olgu siin siis ka EMHI täpsed kokkuvõtted:
Eesti keskmine õhutemperatuur oli –5,2 °C (paljuaastane keskmine -4,0 °C).
Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 4,7 °C (1. jaanuar, Ristna) ning miinimumiks –28,7 °C (19. jaanuar, Jõgeva).
Eesti keskmine sajuhulk oli 39 mm (paljuaastane keskmine 44 mm).
Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 16 mm (30. jaanuar, Virtsu).
Eesti keskmisena oli päikesepaistet 36 tundi (paljuaastane keskmine 29 tundi).


Ja lõpuks samalt EMHI veebilt viis lumekaarti: 4. jaanuar













7. jaanuar












28. jaanuar












31. jaanuar
















2. veebruar

Veebruari kohta on välismaised targad teinud karme ennustusi: et võivat minna hirmkülmaks. Ootame-vaatame.