Usun kindlalt
ammust tuttavat ilmameest Ain Kallist, kes on ikka kinnitanud, et üle mõne
päeva pole meie kliimas mõtet ilma ennustada. Võib täppi minna küll, aga siis
on see pigem juhus.
Seepärast tundub mulle üsna naljakas, et ajalehed ei
väsi avaldamast kõikvõimalike ilmatarkade ennustusi. Vahel olen neid ikka ka
välja lõiganud ja jätnud lauanurgale vastust ootama: kas läheb täide või ei.
Jaanuari kohta on
mul kolm kirjatükki, kõik Õhtulehest. 23. augustil oli seal suur pealkiri Ilmatargad:
sügis tuleb pehme ja pikk, talvel paugub pakane, aga loo tekstis on vaid
üks talve puudutav lause: Talv tuleb üpris vara ja on üsna külm.
22. detsembri
nupukeses Sünoptikud ja seapõrn: jaanuar tuleb soojavõitu öeldakse
jaanuari kohta, et kuigi mõnel päeval võib õhutemperatuur langeda ka
miinustesse, ei näe Peterburi sünoptikud jaanuaris ette ühtegi pakaselist ilma.
Ja 4. jaanuari lehes on ka ühe meie sünoptiku pakkumised: Suure tõenäosusega
uut külmalainet peale tulemas ei ole. /../ Jaanuari keskpaik võib tuua jälle
pisut rohkem külmakraade, aga enne 20. kuupäeva läheb taas sulale.
Päris nii see
kõik ei läinud.
Tegin kuu jooksul
ikka natuke ka pilte, aga kuna liikumiste amplituud jäi üsna kasinaks, on
pildistuskohtade valik üpris kasin.
2. jaanuar. Emajõe tase on 153 cm üle kokkuleppelise
nulli. Püsib aastavahetuse eel alanud sula.
4. jaanuar. Viimane plusskraadipäev. On udune ja
pilves.
5. jaanuar. Paar kraadi külma. Öösel on sadanud veidi värsket lund.
6. jaanuar. Loojangu eel on –4 kraadi. Loojuv päike
värvib aknaklaase.
7. jaanuar. Ikka samasugune pehme talveilm. Raekojalt võetakse maha seekord Eesti
kunstnike talvepilte esitlenud advendikalender.
Emajões on jääga
kitsendatud voolusängis veetase kerkinud 185 cm-ni.
Taas madalat õhtupäikest,
seekord Tähtveres.
9. jaanuar. Ebameeldivalt tuuline ja morn, mõne
külmakraadiga ilm. Veidi sajab lund.
11. jaanuar. Pinnatuisk. temperatuur on hakanud
langema. Üsna vali põhjakaaretuul annab külmale näpistusjõudu tublisti juurde.
Annelinna on sel
talvel öömajale kolin arvukas hakiparv.
12. jaanuar. Ilus külm talveilm, kell 15 on Tartus –14
kraadi.
Jõuan Annelinna
Prismast välja astudes püüda pildile ühe punase palli.
13. jaanuar. Pakane pakub täna härmatiseilu.
Viirpuu okste
vahel sehkendab üks siidisaba. Neid iludusi on olnud sel kuul harva näha.
Küll on meie maja
juures tasapisi toimetanud kaks hallrästast.
15. jaanuari päikesetõus. Temperatuur on püsinud kümne
või veidi vähema miinuskradi juures.
16. jaanuar. Ilus, peaaegu tuuleta ilm.
Emajõgi on taas
taandunud 155 cm peale.
Raekoja platsil
võetakse maha jõulukaunistusi.
17. jaanuar. Läheb tasapisi külmemaks.
19. jaanuar. Kuu kõige külmem päev. Annelinnas on kell
11 –21 kraadi. Uduvirg on korstnate ülemised pooled ära peitnud.
Talvel tekitab
sageli arusaamatust asjaolu, et mõned temperatuurinäidud ei leia kinnitust
päeva või kuu ilmarekorditena, kuigi on kõige „kõvemad“. Nimelt registreerivad
hüdromeetriajaamad talvel jõeorgudes madalamat õhutemperatuuri, kui mõne
kilomeetri kaugusel asuv suuremat piirkonda klimatoloogiliselt esindav „päris“
ilmajaam, sest külm ja raskem õhk valgub sügavatesse jõeorgudesse.
Hüdromeetriajaamade temperatuuriandmed esindavad vaid väga väikese maa-ala ilma
ning seetõttu ei saa neist ka ametlikke kliimarekordeid. Ilmaandmete
mõõtmisest, jaamade asukohtadest ja rekorditest kirjutab pikemalt Ain Kallis
artiklis Ametlikest ja mitteametlikest ilmarekorditest http://www.emhi.ee/?ide=29,843,1575.
20. jaanuar. Paar kraadi soojem kui eile. Otepääl
jäetakse pakase tõttu ära Tartu suusamaratoni avama pidanud laste suusasõit.
21. jaanuar. Kümnekonna külmakraadiga väga ilus talveilm.
Mõnel hetkel sajab päikese käes lund.
Lund just ülearu
ei ole, aga kelgutada siiski kannatab.
Raekoja plats jäi
paar päeva tagasi kuusest jälle ilma.
22. jaanuar. Ilus ilm püsib. Hommikul on tosinkond
külmakraadi, õhtul läheb soojemaks.
24. jaanuar. Eile oli hämar ja morn, suhteliselt
soojem ilm. Täna on päike tagasi. Õhtul tikub temperatuur jälle langema.
27. jaanuar. Kümmekond külmakraadi ja jälle päike.
Veel üks
õhtupäikese pilt, seekord Raadi kalmistult.
28. jaanuar. Pilves. Hommikul veel külm, päeval
hakkab temperatuur üsna hoogsalt kerkima.
30. jaanuar. Tikub sulaks. Õhtul tuleb päris tihedalt
lund ja tuiskab.
31. jaanuar. Ongi sula käes.
Pildirida
kinnitab, et oli pigem külm kui soe jaanuar: plusskraade oli vaid kuu esimestel
ja viimastel päevadel. Lund sadas üsna napilt, lausa tavatult palju sai näha
päikest.
Olgu siin siis ka
EMHI täpsed kokkuvõtted:
Eesti keskmine
õhutemperatuur oli –5,2 °C (paljuaastane keskmine -4,0 °C).
Õhutemperatuuri
maksimumiks registreeriti 4,7 °C (1. jaanuar, Ristna) ning miinimumiks –28,7 °C
(19. jaanuar, Jõgeva).
Eesti keskmine
sajuhulk oli 39 mm (paljuaastane keskmine 44 mm).
Maksimaalseks
ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 16 mm (30. jaanuar, Virtsu).
Eesti
keskmisena oli päikesepaistet 36 tundi (paljuaastane keskmine 29 tundi).
Ja lõpuks samalt
EMHI veebilt viis lumekaarti: 4. jaanuar
7. jaanuar
28. jaanuar
31. jaanuar
2. veebruar
Veebruari
kohta on välismaised targad teinud karme ennustusi: et võivat minna
hirmkülmaks. Ootame-vaatame.
No comments:
Post a Comment