Märts: ei enam talv, aga mitte ka päris kevad

Kuu jälle lennates mööda rutanud; panen ritta traditsioonilise pildivaliku.

1. märtsi varahommikul on mitmel poole mõni külmakraad, paaril järgmisel päeval mitte. Päevad on hallid ja pilvised, natuke tibab vihma, sooja on mõnel päeval paar kraadi, mõnel mitu pügalat.

2. märts: kusagil luhal on hoolega raiutud, võimalik, et seoses ringtee ehitusega.

3. märts: ikka samasugune ilm, aga sajuta. Vett on jões 58 cm.

Käin korra läbi vana kaubamaja juurest: karp on veel püsti, aga aknad eest kadunud.

4. märtsil ilm muutub: pärastlõunal läheb taevas pilvedest üsna tühjaks ja kahel järgmisel ööl on jälle miinuskraade.

Nii on ka mu koduakna all 5. märtsi hommikul maa valge ja autojuhtidel jälle tükk kraapimist.

Päeval särab päike ...

... ja vares paistab uurivat, kas kevad on juba teel.

 

Botaanikaaia tiik on veel jääs ...

... ja lilli ei hakka rohkem silma kui (transilvaania) sinililled, lumikellukesed ja lumekupud.

Botaanikaiast tulles tuleb meelde põigata postimuuseumisse, kus selle kuu üleval Annika Haasi köitev fotonäitus mustlaste elust Eestis.

Uskumatu, aga turu väravas on alles selline soliidne kuhi lund.

Anne kanali jää veel kannab: kes jalutab koera, kes last.

Üsna ilus on ka 6. märtsil. Lumikellukesi näeb koduümbruse majade juures nüüd juba õige mitmes kohas.

Lärmakas hetk: kajakate ja hakkide majade kohal tiirlev segakoor.

7. märts: ilmateate stiilis öeldes – vähene ja vahelduv pilvisus püsib. Ent tuul tugevneb.

8. märtsi ikka samalaadse ilmaga pärastlõunal teen väikese pildistustiiru suure kaameraga. Jõe veetase on tõesti äärmuslikult ebakevadine: 54 cm.

Üsna täpselt pool kuud.

Botaanikaaias on nüüd ka esimesed krookused ...

... ja võrkiirised oma ninad tuule kätte pistnud.

Üle risttee jõe ääres käib vilgas künnivareseelu: kes kohendab talvetuultes kannatada saanud maja, ...

... kes varub ehitusmaterjali.

Korraks jälle ka kaubamaja juurde: madalamast poolest pole enam suurt midagi alles. Ning lammutustöö käib ka nädalavahetusel.

9. märtsil kerkib päevasoe kümne kraadini, aga tuul puhub soojatunde kasinaks.

Luht on urvaline ...

... ja üha rohkem värviline.

10. märtsist mul pilti pole, aga see on kuu esimese poole kõige soojem päev: kuni +12 kraadi.

11. märtsil on mõni kraad jahedam, aga ikka põhiliselt päikesepaisteline.

Esimene välikohvik, mida sel hooajal Tartus märkan.

Keegi on palli kase otsa visanud.

12. märts tuleb ka ikka päikseline, aga veel jahedam ja veel tuulisem. Mul on asja kõndida teaduskeskuse Ahhaa juurde, et teha üle mitme aja väheke giiditööd.

Klientideks poolteisetunnisel linnatuuril on neli sümpaatset suusaneidu Valgevenest Oršast ja nende neli täiskasvanud saatjat. Otepääl käivad nimelt koolide suusatamise MM-võistlused; programmi on sätitud ka üks kultuuriprogrammipäev Tartus.

Pärast põikan jälle kaubamaja lammutustöid seirama. Nüüd ampsab kopp juba kõrgemat osa, ...

... mis küljelt näeb päris kole välja.

Kajakaid Anne kanali jää veel kannab, suuremaid tegelasi ilmselt enam mitte.

13. märts: harakal ei paista midagi selle vastu olevat, et püsib ilus ilm.

14. märtsil hommikul kell seitse aknast välja vaadates hakkab silma pikk sirge terav triip: läänekaares on selge, idakaares paksult pilves.

Alguses on tunne, et, soh, nüüd läheb lauspilve. Tegelikult puhub üsna tugev läänetuul ja see hakkab halli pilvelaama kiirelt itta tõukama.

Keskpäeval on taevas selge mis selge.

Lähen taas botaanikaaeda pildistama ja pole seal sugugi ainuke kaamerakasutaja: ...

... õisi on tublisti juurde tulnud, näiteks mitut karva krookusi, ...

... aga ka süstemaatika-

osakonna sinililled.

Tasapisi hakkab sillasiniseks tõmbuma päikesepoolne nõlv.

Ja veel üks õitseja.

Kaubamajast on alles veel ainult rusud.

Kuu keskel teeb talv katse võimule tagasi pääseda. 15. märtsi varahommikul näen aknast sellest pilti ...

... ja EMHI veel päev varem üleni valge ja nullnäitajatega lumekaart on nõiaväel saanud jälle siniselaiguliseks.

Päev on vähemalt Tartus plusskraadidega ja pärastlõunal on suurem jagu lund jälle sulanud.

16. märts on veel lumisem: hommikul jälle valge kord maas ...

... ja lumekaart põhja pool juba õige sinine.

Lund on jätkunud tillukese lumemehegi jaoks.

Õhtuhakul läheb esmalt uduseks ...

... ja siis hakkab tuiskama.

17. märts on Jõhvis ja Jõgeval ilmateate andmeil hommikul lausa 14 kraadi külma. Tartuski on terve päeva natuke miinuseid ja seepärast ei sula kogu hommikune lumi täna päeval ära.

Jälle märke võsalõikusest.

18. märtsil on taas natuke soojem ja ennelõunal on väga hästi näha, kuidas lumepiir järgib väikese nihkega varjupiiri.

Kogu lumi päeva jooksul siiski ära ei sula.

Küll on nüüd täitsa 1:0 tehtud kaubamaja seintega.

 

Õhtupimeduses algab vägev lume(lörtsi)sadu, pigem lausa -tuisk.

Selle peale pole 19. märtsi hommikul aknast avanev pilt muidugi mingi üllatus.

Paar aknafotot veel: tööd jätkub nii mehhanisee-

rimata ...

... kui ka mehhaniseeritud kojameestele.

Muidugi teen ka väikese hommikuse pildistusretke.

Autojuhte pole põhjust kadestada.

Nii head jõulumotiivi pole sel talvel enne pildistada saanudki.

Üsna talvine on ka töökohamaja ümber.

Eesti lumekaart oli 19. märtsi hommikul selline, ...

20. märtsi hommiku kaart annab tunnistust, et eelmise päeva jooksul on kõige rohkem lisa tulnud Kagu-Saaremaal.

Lund jääb püsima ka Tartusse, aga lilledki pääsevad taas esile, ehkki hommikul oli ikka veel mitu kraadi külma.

Ka 21. märtsi hommikuks on lund siin-seal Eestis veel tublisti, ...

... aga ilm on läinud õige soojaks ja vesi vahetab kiirelt agregaatolekut.

Pärastlõuna Kassitoomel.

Kuhja lükatud lumi peab veel vastu, ehkki mõnikümmend meetrit eemal näitab ilmasammas päevasoojaks 13 kraadi!

Muidugi on siis ka lumekaardipilt järgmisel hommikul, 22. märtsil, hoopis teine.

Päikselise laupäeva õhtuks pole Tartus enam lumeraasugi.

23. märtsi hommikul sajab ladinal vihma, õnneks mitte kuigi kaua. Meil on teha pikk reis: sõidame kursusevenna Urmase autol Pärnusse, teise kursusevenna Ilmari matustele. Ilmar oli üle Eesti tuntud mälumängur ja tubli harrastusmükoloog. Fotol on taga paremal Ilmari omaksed: ekskaasa, tütred ja lapselapsed.

Kadunukese maja aed valendab märtsikellukestest.

Kui Pärnust ära sõidame, tõuseb merelt paks udu. Õnneks see sisemaale ei ulatu ja saadab meid üsna lühikest aega.

Udune on ka 24. märtsi hommik; terve päeva on paksult pilves ja õhtul sajab uduvihma.

Pilves on ka 25. märtsil, ...

26. särab taas päike. Sooja on mõlemal päeval kümme ja rohkem kraadi.

27. märts on jälle nii ilus, et teen väikese pildistuskäigu.

 

See ulatub ka botaanikaaeda, kus on hakanud vist veidi rohetama, ...

... kindlasti aga silladest sinetama.

Tublisti on juurde avanenud sinililli, ...

... rõõmsas õitsehoos on krookused ...

... ja võrkiirised.

 

Ometi kord on veidi kerkinud Emajõe veetase, aga meetrini üle nulli siiski veel ei ulatu: on 5–6 cm vähem.

Ilus ilm, ehkki üsna külma tuulega, on ka 28. märtsil. Just sel moel nagu need vist itaalia keelt kõnelnud noored kurikuulsat kollast akent enamasti kasutataksegi.

Seekord leiab ta veel lisafunktsiooni: olla karusell. Ausalt öeldes pole eriti märganud, et teda pruugitaks sellena, milleks on mõeldud: olla kollane raam fotodele Tartu vaatamis-

väärsustest.

29. märtsil unustan fotoka taskusse. Ilm on ilus ja üsna soe; käime Tallinnas külas kursusekaaslastel Merikesel ja Tõnul.

Kuu viimane pühapäev, 30. märts, on veel üsna soe. Kodus rõdule astudes kuulen korraks vaikset ööbikulaulu! Ei jõua lähemalt juurdlema hakata, kui „ööbik“ laseb kuuldavale pika langeva vile. No muidugi: tuntud „laulan sinu laulu“-artist kuldnokk.

Paraku domineerivad Annelinna loodushäältes hoopis enam ühed teised tiivulised, kelle nimes vähem väärtuslik väärismetall...

 

31. märtsil algab siis igaaastane kevadine raske periood: kellakruttimine mõjub mulle aina tugevamalt; eks näe, kui kauaks seekord põdema jään...

Ilmajaam on järjekordselt kiiduväärse täpsusega ilmamuutusele pihta saanud: 31. märts on külm ja vinge, lausa talvise õhuga. Ja Tartus pudeneb aegajalt helveshaaval lund.

Satun jõe äärde ajal, kui üle sillakaare jalutab üks prükkarionu.

Paar põgusat sinist laiku on ilmunud ka EMHI lumekaardile. Järgmisel päeval asendatakse lumekaart ilmateenistuse kodulehel tuleohukaardiga.

Lõpetuseks ikka tavapärane ilmateenistuse ilmakokkuvõte (http://emhi.ee/?ide=6,530):

Märts 2014

Eesti keskmine õhutemperatuur oli 2,1 °C (paljuaastane keskmine –1,3 °C).

Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 14,6 °C (10. märts, Võru) ning miinimumiks –16,3 °C (20. märts, Narva).

Eesti keskmine sajuhulk oli 33 mm (paljuaastane keskmine 33 mm).

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 19 mm (15. märts, Heltermaa).

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 183 tundi (paljuaastane keskmine 122 tundi).