Päikseline jaanuar

Pealkiri paistab ilmselt päris kohatu: vaevalt, et seekordne näärikuu kellelgi just rohke päikesepaiste poolest meelde oleks jäänud; pigem meenub esmalt lumenappus või kuu soe esi- ja pakaseline teine pool. Vähemalt minuga oleks küll just nii – kui poleks ilmateenistuse kuu kokkuvõtet, mille seekord panen postituse algusesse:

Eesti keskmine õhutemperatuur oli –6,4° (paljuaastane keskmine –4,0°).

Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 7,4° (8. jaanuar, Valga) ning miinimumiks –25,9° (23. jaanuar, Jõhvi).

Eesti keskmine sajuhulk oli 40 mm (paljuaastane keskmine 44 mm).

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 20 mm (10. jaanuar, Pärnu).

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 73 tundi (paljuaastane keskmine 29 tundi). (allikas: www.emhi.ee/index.php?ide=6,530)

Kui neid esile tõstetud keskmisi omavahel võrrelda, tuleb tõepoolest välja, et kõige rohkem eristus tänavune jaanuar tavapärasest just rohke päikesepaistega.

Väike ixus oli mul enamasti ikka kogu aeg taskus, aga kuu esimeses pooles võtsin teda üsna harva välja: no mida sest enamasti tusasest ja hallist päevast ikka pildistada! Üks neist tusastest oli ka 4. jaanuar. Aasta esimestel päevadel oli mõnes Eesti osas väikesi miinuskraade, 4. kuupäevast alates hakkas soojemaks minema ning algas aeg, kui isegi öösiti püsis termomeetrinäit kõikjal mõne pügala üle nulli.

5. jaanuaril sai näha ka sinist taevast ja päikest, ...

... nii et vareski paistis mõnusat õhuvanni nautivat, ...

... kohati kenasti rohelisest murust rääkimata.

Seevastu 6. jaanuar oli iseäranis udune ja hämar, 7. jaanuaril ladistas ka vihma.

Hämarad ja hallid olid ka 8. ja 9. jaanuar.

Neist esimesel põikasin üle mitme aja botaanikaaeda, kus otsekohe hakkas silma rohetav muru, aga väikese otsimisega leidsin ka õisi.

Transilvaania sinilillede sinisilmi ei suutnud ixus õiges toonis üles võtta, ...

 

... kopsurohu portree sai vist veidi loomutruum ...

... ja lumeroosi puhul oligi see lihtsam ülesanne.

Põhipõhjus botaanikaaias käia oli tegelikult õppesaalis üleval olnud huvitav ja sisukas maitsetaimede ja vürtside näitus.

10. jaanuar oli muutlik: ennelõunal sai näha taevasina, ...

... pärastlõunal sadas vihma ning lõpuks puhus põhja pööranud tuul ilma külmemaks.

11. jaanuaril oli aasta esimene valge maaga hommik ja päev ...

.

.. ning ilmateenistusel oli pärast 16. detsembrit esimene põhjus jälle lumekaart üles riputada.

Lumelisa oli vähemalt Tartus ja mujal lõuna pool visa tulema. 13. jaanuaril pildistasin Kassitoomel siiski ka üht talvemõnusid nautinud perekonda.

14. jaanuar: viimane vaade möödunud jõuludele ja aastavahetusele ...

... ning viimane päev (peaaegu) jäävabal Emajõel.

Anne kanal seevastu oli juba kenasti õhukese kaane all.

Pilk lumekaardile pani Lõuna-Eesti suusasõpru harjukaid ja virukaid kadestama.

Järgmine, 15. jaanuari kaart näitas, et ööpäeva jooksul tuli paras lisa just Ida-Virumaa lumele.

Hommik oli ilus, esimene, millel miinuskraade tuli kirjutada kahekohalise arvuga.

Kui eelmisel päeval oli Emajõgi, nagu kirjutasin, (peaaegu) jäävaba, siis päev hiljem võis öelda, et peaaegu jääs.

Pardid tundusid muutuse üle nagu üllatunudki olevat, ...

... ujumisvett jagus neile aga veel mitmes kohas; kõige rohkem hotelli Dorpat juures, kus ”tavaliste” sinikaelte kõrval jäi pildile ka juba paaril aastal tähelepanu äratanud heledamas sulekuues prääksnokk ja võõrasse seltskonda sattunud kalakajakas.

Ilmasambalt hakks sel päeval silma seni selle aasta suurim veeseisuarv. Jäätuvas jões tikuvad ikka tekkima väikesed voolutakistused ja mõne päeva võib vesi olla kõrgem.

Natuke naljaka lõpulausega uudisnupu leidsin 14. jaanuri Õhtulehest: ”Eile tõus pidurdus ja üleujutusohtu linnas pole”. Nii sai kirjutada küll keegi, kes Tartus ei ela. Sest üleujutuse jaoks peaks vesi ikka veel tublisti üle meetri kõrgem olema (ohtlikuks veetasemeks on hinnatud 239 cm üle jaama nulli) ...

16. jaanuaril sõitsin sel aastal esimest korda Tallinna: olin juba kaheksandat korda aasta keskkonnateo hindamiskomisjonis. Koosolek toimus pärastlõunal, seepärast läksin alles keskpäevasele bussile ja jõudsin enne teha Tartus paar fotot. See siin on suumitud Võidu sillalt ja seepärast on lumesadu natuke ”üle võimendatud”. Ka on näha, et ilmasamba andmeil oli parajasti 9,9 kraadi külma.

Aga põnevam ilmanähtus sai pildile idakaarest. Nn. valepäikesed väikese aparaadiga vastu päikest tehtud fotol väga hästi näha siiski ei ole, ...

... ühest sambast püüdsin eraldi ehk veidi selgemalt kinni.

Istusin bussis esimeses reas ja sain seepärast teha ka mõned ettevaatefotod, millest paar tükki panen ka siia. Tartu pool paistis veel päike, ...

... Järva- ja eriti Harjumaal hakkas pilve kiskuma ...

... ja enne Tallinna lausa tuiskas.

Ei olnud Tallinnaski teab mis palju lund, aga rohkem siiski kui Tartus.

Näen lõpuks ära ka koha, kus veel hiljuti seisis hotell Kungla.

Veetase oli Emajões 16. jaanuaril langenud 82, 17. jaanuaril 79 sentimeetrile.

Suurim ”parditiik” oli jäänud kaarsilla juurde.

 

Eesti mandriosas sai võimule tõsine pakane, öised ja varahommikused külmakraadid algasid mõnelgi pool number kahega; päevalgi oli enamasti ikka rohkem kui kümme miinuspügalat. Valdavalt idakaarest puhunud tuul oli kohati üsna tugev ja nii võis tuulekülm ulatuda 30 ja enamagi kraadini.

19. jaanuaril tegin kenas päikesepaistes Annelinna ja Ihaste vahel tühermaal väikese tiiru, et lund, ...

... rohkem küll härmatist pildistada.

Ühe põõsa alla oli lindudele nokapoolist toodud ja muidugi sekeldas seal mitu rasvatihast ja teisigi linde.

20. jaanuril oli rohkem pilvi ja veidi vähem külma ...

... ning sadas natuke lund.

Kasina lumesaju püüdsin pildile saada ka 22. jaanuaril.

23. jaanuar oli siis see päev, kui mõõdeti kuu külmarekord. Muidugi oli väga külm ka Tartus: päikseline küll, aga tuul tegi asja tublisti hullemaks.

Lumekaardil erilisi ja põhimõttelisi muutusi polnud.

24. jaanuari hommikuse ilmateate külmarida algas Tartuga: –24 kraadi. Jutt on teadagi küll ikka Tõravere ilmajaamast.

 

Kesklinna ilmasammas näitas kella 11 paiku –19.

Raeplatsil oli osa jõulukaunistusi veel alles.

Vahelduseks üks foto ka Toomemäelt.

Üsna samasugused selged või vähese pilvisusega külmad ilmad püsisid kuni 30. jaanuarini.

27. jaanuari hommikul oli Tartus siiski ”ainult” –15 kraadi.

Sama päeva keskpäeval Maarjamõisas ...

... ja loojangu eel Tähtveres.

28. jaanuaril Annelinnas.

29. jaanuaril oli vett Emajões veel 65 cm üle kokkuleppelise nulli ...

... ja pardid jagunenud kahe kasina vaba vee laigu vahel.

31. jaanuaril hakkas ilm muutuma: juba hommikul oli pilves, tuul tugevnes ja temperatuur tõusis tasapisi.

Käisin sel päeval Tallinnas: aasta keskkonnateo ja keskkonnahoidliku ettevõtte võitluse võitjate autasustamisel Telliskivi loomelinnakus. Veidravõitu üritus: palju rahvast kokku aetud, ent kava tikkus liiga pikaks lohisema, eriti kui arvestada, et üritus toimus üpris jahedas ruumis. Aga auhinnad said üle antud.

 

Selline oli hommikune lumekaart.

Pärastlõunal algas läänest lumesadu ja -tuisk, mis kujundas lumikatte jaotuse järgmiseks hommikuks kardinaalselt teistsuguseks.