Meenutusi piparkoogikunsti(ajaloo)st

Paaril eelmisel aastal suutsin PiparkoogiMaaniast oma blogiülevaate teha veel näituse ajal; seekord olen lootusetult hilja peale jäänud, aga siiski ei loobu. Sest taas on mu vaimustus suur.

Kui ma näppudel loendamisega just viga pole teinud, siis oli see PiparkoogiMaania juba kaheksas ning leidis traditsiooniliselt aset Tallinnas Pärnu maantee disaini-ja arhitektuurigaleriis, nii et küllap sai mingi hulk inimesi asjast teatava ettekujutuse ka lihtsalt galerii suurtest akendest mööda jalutades.

Rohkesti oli muidugi ka neid, kes ei pidanud paljuks uksest sisse astuda. Näituse Näoraamatu-lehelt https://et-ee.facebook.com/pages/Piparkoogimaania leian kinnituse, et 19. detsembrist 8. jaanuarini tegi seda kokku 16 500 inimest. Eelmiste aastate andmeid mul käepärast pole, aga kaldun arvama, et ehk oli see ka senine külastusrekord. Küllap aitas kaasa meedia eelmistest aastatest hoopis suurem tähelepanu. Alalise peakorraldaja Mari-Liis Laanemaa ja teiste asjaliste antud intervjuusid sattusin päris mitu korda nägema-kuulma-lugema.

Ehk aitas huvile kaasa ka põnev teema ”Kunstiajalugu”. Traditsioonilisele puna-must-valgele taustale oli seatud fantaasiarikas valik piparkoogivariatsioone nii ülikuulsaist kui ka vahest vähem tuntud teostest ja ühest-teisest muust kunstilähedasest.

Nagu ikka, olid eksponaatide juures sildid ...

... taignataiese nimetuse ja autoritega,aga seekord lisaks ka viide inspiratsiooni-

allikale sõnas ja enamasti ka pildis. See ajendas mind juba näitusel mõtlema, et peaksin vähemalt osa originaale kodus veebist üles otsima. See hull mõte on üks põhjuseid, miks blogipostituse tegu on nii hiliseks jäänud.

Ikka traditsiooniline oli müügilett, ...

... kus leiduv vääris omaette tähelepanu.

Käisin näitusel seekord ainult ühe korra, aga püüdsin ikka kõik eksponaadid jälle fotokas koju kaasa tuua. Käigu kuupäeva oli mul 30. jaanuar ja nii olid mõned tööd paraku juba rohkem või vähem kannatada saanud. Näiteks see Carolina-Sofia ja Tauro Pungase muna, ...

... mille eeskuju baltisaksa juurtega vene juveliiri Peter Carl Fabergé ”Tsareevitši muna” (foto: diaper/Wikimedia).

Jätkan ülevaadet kahe detailirohke näputööga. All on Anu Soojärve ”Eesti uksed”, üleval Juta Kübarsepa ”Samba samba”, ...

... mille eeskuju 16. sajandi Itaalia arhitekti Giacomo Barozzi da Vignola joonistus (allikas: Wikimedia).

Rita Rahu ”Egiptuse sarkofaag”.

Aksella Pilliste ”Mesopotaamia reljeef”.

Kristo Rohtla ja Minnamari Murel ”Vulkaanimaa maskid”.

Mall Kees ja Malle Pärtel ”Lutheri tool”.

Kristel Tomband ”Giza püramiidid”.

Anneli Säre ”Rõngasrist”, ...

... ideeallikaks 17. sajandist pärit rõngasrist Keila kirikuaias (foto: Vamps/Wikimedia).

Ilme Rätsep ja Feliks Sarv ”Arheoloogilised leiud Kreekast”, eeskujufotol on kuldne mask Mükeenest, mis pärit aastast 1600 eKr.

Reeli Haamer ”Alhambra vaas”; originaal on 13.–14. sajandist.

Sirje Kadalipp ja Piret Paat ”Nofretete”. Thutimosise Nofretete büst pärineb 1345. aastast eKr.

Eestist oli ideesid saadud suhteliselt vähe; peale seni juba näidatute (Marko Mäetamme pildid, uksed, Lutheri tool ja rõngasrist) veel Aet Ollisaare ”Ussikuningas”, ...

... ERMis hoitava vaiba kookkoopia. Vaiba (foto: http://maavald.ee/) kavandi on 1915. aastal teinud maalikunstnik Oskar Kallis (1892 – 1918); ...

... purgistatud taiesed ...

... – küllap Jaan Toomiku meistritööst innustatud – sellise selgitusega ning ...

... ”Arraku Suur Tõll ja Vanapagan” (autorite kollektiivina on sildil kirjas Anu Rajamäe ja Kerly Kaljuste koos abitöölistega: Aleksander, Konrad, Krõõt ja Mihkel), ...

... mille üks võimalikke eeskujusid on selline.

Samasse alajaotusesse tuleb arvata ka uhke sõjamasin, ...

... millel olnud oma osa meie ajaloos.

 

Juurde ka veel kaks ehitist, mis kunstnikele väga südameläheda-

sed ja mida pärast näituselt tulekut kohe pildistamas käisin. Esmalt Lembe Rubeni ja Kaupo Kanguri ”Tallinna Kunstihoone”, ...

... mis avati 1934. aastal ja mille on projekteerinud Edgar Kuusik ja Anton Soans; ...

... teiseks nüüd juba vaid mälestustes eksisteeriv kunstiinstituut, mille piparkoogikuju oli teinud kollektiiv Piprapilv: Kairi Kirt-Ende, Lea Järve-Eronen, Piret Müüripeal, Katre Rajur ja Andres Mikker ...

... ja mis innustas Kaarin Briedise kurba tulevikunägemust ””EKA” uus maja”.

Plats ise oli 30. detsembril selline.

Et mitte unustada, lisan siia, et näitusel käinud valisid Kaarin Briedise töö 191 häälega seitsmendaks, Rene Haljasmäe ”Eesti rasketank Mark V” kogus 160 häält ja oli kaheksas ning Mall Keesi ja Malle Pärteli ”Lutheri tool” 115 häälega kümnes.

Jäängi arhitektuuri juurde. Peale seni esitatute tuli piparkoogiideedena esile veel neli väga kuulsat ja silmapaistvat ehitist. Esmalt vägev Flaviuse amfiteater ehk Colosseum, mis suudeti püstitada kümnekonna aastaga (aastail 70–80 AD) (foto: Jerzy Strzelecki / Wikimedia).

Liisalotte Elme, Tanel Karja ja Henry Griin olid oma ”Stadoneumile” peale Rooma hiigelehitise eeskujuks võtnud veel kaks rajatist, üks ilmselt kusagilt Briti saartelt, teine peaks aga olema Pekingi olümpiastaadion ”Linnupesa”, ...

… Liina Ernits oli aga teinud tõesti uhke koopia, töö nimeks “Tutte le strade portano al Colosseo (kõik teed viivad Colosseumi)”.

Ka kuulsa Kataloonia modernisti Antoni Gaudí (1852 – 1926) küllap kuulsaim töö, nüüd juba üle 130 aasta ehitatud katedraal Sagrada Família (foto: Bernard Gagnon / Wikimedia) oli innustanud kahe piparkoogimeisterduse autoreid.

Piret Veigeli ja Pia Inger Sepmani tööga on kõik selge, ...

... Tiia Metsa ”Sagrada familia. Full Moon” ...

... lausa nõuab, et lisaksin siia ka tööd esitlevad fotod.

Piret Veigel ja Pia Inger Sepman said oma katedraali-

versiooniga külastajatelt 449 häält ning jõudsid edetabelis kõrgele 3. kohale.

Tähelepanuta ei jäänud ka kuulsaim arhitektuurne äpardus, kohe ehitamise algjärgus kehva vundamendi ja viletsa aluspinnase tõttu viltu vajuma hakanud ning seetõttu 199 aastat (1173–1372) ehitatud 56 meetrit kõrge Pisa kiriku kellatorn Toscanas (foto: W. Lloyd MacKenzie / Wikimedia).

Küllap nägid ka Liisa Kallam ja Kadi Pärlin oma ”Pisa torniga” kõvasti vaeva ja publik hindas seda vääriliselt: 363 häält ja 4. koht. Omaette veebihääletused olid näitust toetanud Electroluxi ja KAFO Facebooki-sõpradel – ning mõlemad valisid parimaks just selle meisterduse. Ehk nagu KAFO FB-s kirjas ka veidi viltu läinud asjad võivad olla vaataja silmis need kõige ilusamad.

Minu näitusekülastuse päeval oli torn tasapisi pudenema hakanud, aga vaimustav endiselt.

Neljas kuulus arhitektuurne innustaja oli seekord Moskvas Punasel väljakul asuv kirik, mille nime kopeerin pigem originaalkeeles; vanasti sai teda nimetatud ikka lihtsalt sellest originaalkeelest võetuna Vassili Blažennõi kirikuks. Ehk siis Собор Покрова пресвятой Богородицы, что на Рву või Собор Василия Блаженного. Ehitada laskis selle aastail 1555–61 Ivan Groznõi Kaasani ja Astrahani vallutamise auks (foto: Alvesgaspar / Wikimedia).

Uhke kompositsioon ”Moskva Kremli Õnnistatud Basileiose kirik” kogus 464 häält ja saavutas 2. koha, autoreiks Marianne Reinsoo, Annika Kvelstein ja Ave Kris Lend

Kirikuteema jätkuks sobivad hästi kolm näitusel olnud ikooni. Katarina Naarits – ”Jumalaema ikoon”, ...

... eeskujuks 1579. aasta Kaasani Jumalaema ikoon, üks Vene õigeusukiriku kõige olulisemaid ikoone.

Liis Pähkel – ”Peaingel Gabriel” 12. sajandi ikooni põhjal.

Võsu kooli piparkoogiikoon ”Madonna lapsega”

Läheme edasi skulptuuri või üldse ruumiliste kunstiteoste juurde. Esimene eeskuju on väga vana: 1908. aastal Alam-Austriast Kremsi linna piirkonnast Willendorfi küla lähedalt leitud kümmekond sentimeetrit kõrge liivakivist vormika naise kuju, mis arvatakse olevat meisterdatud vahemikus 28 000. kuni 25 000. a. eKr. Leiukoha järgi pandi kujule nimi Willendorfi Veenus.

Lauri ja Eva Laanemaa ”Willendorfi Veenus” oli minu käigu ajal kahes tükis, ...

... Kristi Meriväli samanimeline kuju aga täies ilus. See eksponaat kogus 118 häält. mis andis 9. koha.

Kuulsa hispaanlase Pablo Picasso (1881 – 1973) 1912. aastal kartongist ja traadist meisterdatud vist üsna ”elusuurune” ”Kitarri mudel” oli idee andnud samuti kaheks küpsetiseks: ...

... selle instrumendi võtsid ahjust Erika Sall, Ester Sall ja Gyuri Jakabfi, ...

... selle aga Tiiu Kirsipuu.

Väljapaneku ”Naine ja lind” tegid Ülle Maiste, Kristi Siibak, Diana Taalfeld ja Ralf Oskar Siim.

Originaali otsimisega pidin päris kõvasti vaeva nägema. Katalaani kunstniku Joan Miró (1893 – 1983) loomingus on nimelt vähemalt kaks sellenimelist (originaalis Dona i Ocell) kuju ja otsing annab tohutul hulgal just seda teist, Joan Miró pargis Barcelonas paiknevat 22-meetrist kolossi, mis meenutab üsna ühemõtteliselt phallost (millel pealegi veel vagina küljel...). Ainult venekeelselt veebiküljelt www.liveinternet.ru/users/nataiv/post129088377/ avastasin ka selle teise, 1967. aastal valminu.

 


Seevastu Auguste Rodini (1840 – 1917) kuulus “Mõtleja” andis end otsemaid kätte (foto: Andrew Horne / Wikimedia). Kokku olevat täismõõdulisi, 186-sentimeetriseid ”Mõtlejaid” valatud 28, aga tehtud on ka kõikvõimalikke koopiaid. Esimese ”Mõtleja” oli Rodin teinud suurema kompositsiooni osana 1880. aastal, omaette pronksivalu tehti 1904.

Sama moel võimatu oli näitusel mitte märgata Tuuli Silberi kuju ”Ikka veel mõtleb”.

Väljapanekust ”Kollane puri” leidsin esimesel vaatamisringil vaid sildi. Alles teise ringi alguses jäi kuju ise silma: ei taibanud enne lakke vaadata. Autorid Kätlin Ölluk, Rauno Mätas, Katy Seppel, Aet Kiivet, Marita Mätas, Tiina Kesküla, Kaspar Tõnisson ja Allan Kompus.

1950. aastal värvitud metallist ja traadist valminud originaali autor, Ameerika skulptor Alexander Calder (1898 – 1976) on tuntud just kineetiliste, õhus liikuvate kompositsioonidega (allikas: weatherspoon.uncg.edu/).

Ühe päris isemoodi kunstiteose tõid esile Triinu Visnapuu, Hiie Nõlvak ja Mart Kallaste. Nende ”The Horse in Motion”, mis koosnes piparkook-
projektorist ...

... ning galopeeriva hobusega ekraanist, ...

... esitles inglise fotograafi Eadweard James Muybridge’i (1830 – 1904, sünninimega Edward James Muggeridge) samanimelist tööd (1878), mis näitas, kuidas liiguvad galopeeriva hobuse jalad.

Nüüd püüan välja valida piparkoogitööd, mille algtõuketeosed võiks lahterdada graafika alla. Oma täieliku võhiklikkuse juures võin millegagi ka kindlasti mööda panna. Siit nad paariti tulevad:

Ege Paju töö ”Vesi” kohta ütles näitusel silma peal hoidev proua, et see oli enne rippunud ja näinud siis väga uhke välja: kala on ju poolläbipaistvast karamellist. Paraku hakanud taies sulama ja seetõttu tuli ta lauale tuua.

Kui ma õigesti aru saan, siis on belglase Gisbert Combaz’ (1869 – 1941) ”Vesi” (1898) on postkaart (allikas: http://junkyardarts.com/).

Kard Männil, Margus ja Triinu Triibmann – ”Jaanipäev”.

Ameerika popartist Roy Lichtenstein (1923 – 1997) – ”Maybe he became” (1965) (allikas: http://arts-wallpapers.com/).

Soomest Turust pärit Petrus Hermanni Kurppa tutvustas oma puuvormidega tehtud piparkooke ka eelmisel näitusel. Nüüd siis ”Kalevala seeria”.

Vt. ka http://turkugingerbread.blogspot.com/.

Otto Joseph Alanen (1885 – 1920) – ”Kalevala” (allikas: turkugingerbread.blogspot.com/).

Erki ja Katrin Tukmann – ”La Corbusier modulor”

Šveitsis sündinud prantsuse arhitekti Le Corbusier’ (kodanikunimega Charles-Édouard Jeanneret-Gris, 1887 – 1965) ”Modulor” (1943) on antropomeetriline proportsiooniskaala. (allikas: www.pinterest.com)

Helen Tago-Mullaste – ”Growing 1”.

Sotsiaalaktivistist ameerika kunstnik Keith Allen Haring (1958 – 1990) – ”Growing 1” (1988) (allikas: www.haring.com/).

Kristi Peets ja Kathre Nilk – ”Da Vinci Vitruvia mees”.

Itaalia multitalendika geeniuse Leonardo da Vinci (1452 –1519) kuulus joonis on tehtud 1490. aasta paiku (allikas: Wikimedia).

Anu Lüsi ja Jelena Tšekulajeva – ”Duchamp’i Mona Lisa”.

Prantsuse-ameerika kunstnik, skulptor, maletaja ja kirjanik Marcel Duchamp (1887 – 1968) joonistas da Vinci Mona Lisaga postkaardile pliiatsiga juurde vuntsid, lõuahabeme ja pildi mitmeti tõlgendatava nime ”LHOOQ” (1919) (allikas: Wikimedia).

Mall Nukke – ”Piparkoogi Vasarely”.

Ungaris sündinud prantsuse kunstniku Victor Vasarely (sünninimega Vásárhelyi Győző 1906 – 1997) varase op-kunsti näide “Gestalt 1” (allikas: www.icollector.com/). Mall Nukke eksponaat kogus 5. koha väärilise häältesumma – 279.

Maria Tarvas – ”Mustad ja valged kalad”.

Hollandi graafiku Maurits Cornelis Escheri (1898 – 1972), enamasti tuntud kui M. C. Escher, op-gravüür (1954) (allikas: www.mcescher.com/gallery/).

Sama kunstniku teine puugravüür ...

... ning belglase René Magritte tööd ja hispaanlase Pablo Picasso kuulus “Rahutuvi” ...

... olid leida Eva Roos Neruti piparkookides.

Keret Altpere ja Ardo Rohtla (”See pole piip”) ...

... tegid piparkoogikoopia teisest Belgia sürrealisti René Magritte (1898 – 1967) tööst, millel just sama nimi, ainult prantsuse keeles.

Edasi kaks kuulsat teost, mida minusugune kuigivõrd hinnata pole osanud. Esiteks vene abstraktsionist Kazimir Malevitš (1879 – 1935) ja tema “Must ruut” (1915) …

… ning selle piparkoogi-
versioon väga sobiva perekonna-
nimega autorite-
paarilt Riin ja Ruth Ruut.

Teiseks slovaki päritoluga vanemate kuulus poeg, Ameerika popkunstnik Andy Warhol (1928 – 1987) ja purgisilt “Campbell’s Soup I: Tomato” ...

... ning Pelle Kalmo ”Tomatisupp”.

Esitamata on veel üksteist maali, millest mõne puhul on piparkoogimeistrid välja toonud mõne kõneka detaili. Sellised on Norra ekspressionisti Edvard Munchi (1863 – 1944) “Karje”, norra keeles Skrik (1893), millest kunstnikul valmis mitu versiooni küll õlimaali, küll pastelljoonistusena, …

… ja näitusel näha mitu piparkoogivarianti “Karje”, autorid Sirje Kadalipp ja Piret Paat; …

Prantsuse postimpressionisti Henri Rousseau (1844 – 1910) “Laps hampelmanniga” (1903) …

… ja Triin Paumeri “Hampelmann”; ...

... Hispaania sürrealisti Salvador Dalí (1904 – 1989) “Persistance de la memoire” (1931) …

... ja Hannes Kiiveti, Irina Ivahnenko, Anu Veidenbergi, Heiko Vainsalu, Kristiina Karula ja Anna Mõtliku “Pehmed kellad” ...

... ning vene-prantsuse modernisti Marc Chagalli (1887 – 1985) “Tsirkusehobune” (1964), …

… millelt Marilyn Piirsalu ja Kadi Pajupuu olid kookideks küpsetanud terve hulga üksikobjekte.

Neljast maalist oli meisterdatud peaaegu täpne piparkoogikoopia. Kõige vähem kehtib see ehk paari Leonardo da Vinci ”Mona Lisa” (1503–05) (kõigi viimaste maalide pildid on võetud Wikimediast)...

... ja Olivia Parmasto ”Mona Lisa” kohta.

Huvitava viisi edasi anda I maailmasõjas hukkunud saksa ekspressionisti Franz Marci (1880 –1916) maali “Tiiger” (1912) (www.ibiblio.org/wm/paint/auth/marc/) ...

... oli leidnud Merike Väljaots.

Kahe vene kunstniku maalidest olid valminud aga lausa uskumatult täpsed koopiad (mõlema pildid on pärit taas Wikimediast). Ilja Repini (1844 – 1930) ikka ehmatav ”Иван Грозный и сын его Иван 16 ноября 1581 года” (1885) ...

… innustas tegema HHP ehk Hästi Hirmsa Piparkoogi, kunstnikeks Lembit Onton ja Pille Lehis.

Ivan Šiškini (1832 –1898) maalile ”Утро в сосновом лесу” (1885, karud lisas neli aastat hiljem Konstantin Savitski) ...

... andis põgusa piparkoogielu Ülle Saatmäe. Tema töö kogus vaatajailt 227 häält ja sai 6. kohta.

Kolm maali olid inspireerinud valmistama piparkoogiskulptuure. Veel üks Mark Chagalli maal, ”Minu noorusemälestus” (1924) (allikas: www.friendsofart.net/) ...

... sai Hedi Rootsi versioonis ”Chagalli kitseks”.

Prantsuse impressionisti Édouard Manet’ (1832 – 1883) “Einet murul” (Le déjeuner sur l'herbe) …

... interpreteeris ruumilisena Käbi Hirv.

Päris kindlasti suurima imetluse ja hämmingu, pildistajate ja meedia tähelepanu pälvis aga see, millisena kujutas hollandi postimpressionisti Vincent van Goghi (1853 – 1890) maali ”Vaikelu: vaas kaheteistkümne päevalillega” (1888) ...

...küpsetisena Kristi Jalakas. See imepärane kunstitöö kogus 1603 häält ja pälvis ülekaaluka esikoha. Piparkoogimaania blogi kinnitusel andsid näituse vaatajad kokku 5714 häält ja ilma hääleta polevat jäänud ükski töö.

Enne lahkumist võtsin üles ka külalisteraamatu viimased sissekanded.

Mis muud, kui jään ootama järgmist Piparkoogimaaniat ja küpsetuskunstnike kõrget fantaasialendu.