Olen igal aastal
püüdnud mingil määral silma peal hoida Tallinna lillefestivalil, ehkki elan ju
Tartus. Tavaliselt olen Tornide väljaku aedade vahel käinud suve jooksul kolm
korda, sel aastal jäi kolmas kord (ajutise?) liikumispuude tõttu käimata…
… ning pealegi olid kaks käigukorda mõlemad Tornide väljaku asendile mõeldes üsna ebasobival ajal: hommikupoolel ja päikesepaistelise ilmaga, kui varjude piirid on liiga teravad. Minust veidigi osavam fotograaf suudaks ka neis oludes teha ilmselt paremad pildid. Kaasas oli mul 25. mail kompakt-, 22. juunil peegelkaamera.
Veel paar 25. mai meeleolu.
Aga on nagu on, teen siiski oma väikese tagant järele ülevaate aedadest, et teinekord oleks lihtne meenutada, kes mida aastal 2016 näitas; olen ju lillefestivalidest paar korda varemgi blogipostituse kokku pannud.
Kaheksas Tallinna lillefestival avati 20. mail, joon tõmmati pidulikult alla 26. augustil. Võib olla olen natuke ebaõiglane, aga mulle tundub, et korraldus on aastate jooksul jäänud kuidagi – ma ei tea, kas see on õige sõna… – ükskõiksemaks. Kuna ma asjast midagi ei tea, siis võib asi olla hoopis milleski muus, aga üks asi, mis mulle seda ükskõiksust näitab, on see, et n.ö võistlusaedu jääb aasta aastalt vähemaks. Tänavu oli kaks platsi „püsiaedade all“, lõpuprotokollis kirjas kui puhkeaiad (nr 2 ja nr 8), üks platsinumber (nr 20) vahele jäänud, kaks aeda täideti kutsemeistrivõistlusega „Maastikuehitaja 2016“ ning seekord juba kolm aeda ulatusid üle kahe platsi. Niisiis võistles 31 aiast parima tiitlile tegelikult ainult 24 aeda. Aedade teemad olid seekord „Kired aias“ ja „Terrassiaed“, Eesti aednike kõrval lõid kaasa nende kolleegid Ungarist, Lätist, Soomest ja Saksamaalt.
Teine asi, mis
mind ikka rohkem häirib, on raskused
infohankel. Polnud üllatus, et kummagi tänavuse käigu ajal polnud avatud
infopaviljon: ka mullu, kui käisin seal sobivamatel aegadel, oli aknal ikka
luuk ees. Ilmselt avatakse kiosk päris juhuslikel aegadel: muidu võiks ju
minusugustele friikidele mõeldes sildikesel teada anda, millal saab
infojagajaga suhelda.
Kiosk 25. mail …
… ja 22. juunil.
Teisel korral on
luugil üks silt küll, aga
avamisajast see teada ei anna…
Kolmandaks on
ikka üsna keeruline leida pärast lõpuüritust konkursi tulemusi. Tänavu tekkisid nad mingil hetkel Kadrioru pargi
kodulehele, millest üks alajaotus ongi lillefestivali päralt, – aga minu kui
sõnumitoimetaja jaoks (olen festivalist ikka põgusalt Eesti Looduses kirjutada
püüdnud) väga ebameeldival kujul: pildifailina! Sobivamas vormis tulemuste
hankeks kirjutasin Kadrioru pargi infoaadressil
ja siin saan öelda küll ainult kiidusõnu:
otsemaid sain lausa kaks ammendavat vastust. Tänu ühele neist on mul teada ka
žürii antud lühihinnangud ja kuna mul nende kasutust ei keelatud, trükin need
siia ümber.
Hindamiskomisjonis
oli kokku kümme inimest, enamasti maastikuarhitektid, kellest paar töötavad
linnaasutustes, oma esindajad olid ka muudel ametnikel, ei puudunud
maastikuarhitektuuri õppejõud ja ajakirja „Kodu ja aed“ aiatoimetaja. Selges
enamuses oli naissugu; ei oska muidugi hinnata, kas seetõttu domineerib ka arvamustes
just naiselik maitse…
Panen siia igast
aiast – ühe kogemata juhtunud erandiga … – vähemalt ühe kevad-suvise foto, olgu nad siis
parajasti nii kehvakesed kui nad on. Alustan auhinnasaajate ja rahva arvamustes
esile tõstetutega ning teised reastan platside numeratsiooni järjekorras. Lisan
kohati mõne stendidelt loetud mõtte või fakti ning kursiivkirjas hindamiskomisjoni arvamuse.
Terrassiaedadest eelistas hindamiskomisjon osaühingu Protective Coatings Contractor aiakunstnike Nataliya ja Marina Ludakova ning Jegor ja Anton Mikini „Kuninganna fantaasiaaeda“ (nr 19).
Võiduaed mais …
Stendilt:
„Leidsite endale üksildase ja vaikse koha, kus aeg ja ruum kuuluvad Teile.
Seadsite end mugavalt sisse ja võite täielikult lõõgastuda…“
Ilus materjali
kasutus ja puhas teostus. Suurtes mahtudes lopsakas taimmaterjal. Taimed
pottides terrassi sees ja pott-kottides loovad huvitava lahenduse ja on hästi
seotud kogu ümbritsevaga.
(Siin ja edaspidi on kursiivis, nagu öeldud, žürii lühihinnang).
Kategoorias „Kired aias“ pälvis võidu riialaste Sanita Jane-Dārzina, Andris Ozolsi, Ritvars Varkalise ja Ilze Pirāga-Gremze „ Kirglik tants: rütm, sammud, pöörded...“ (nr 28).
Seda põnevat
kompositsiooni on väga raske pildistada. Võib-olla saaks drooniga parema
tulemuse, aga seda mul pole.
Sestap saan siia
panna fotosid üksikosadest, …
… kust näha, et aias saab ka löökpilli-
… kust näha, et aias saab ka löökpilli-
muusikat harrastada,
…
Imeline
muusikaline teekond. Kirgi kütavad punane värvus ja materjali faktuur.
Ruumiline, lihtne, kuid efektne.
Rahvas valis oma lemmikuteks kaks terrassiaeda. Üks neist oli maastikuarhitekt Maali Roometi „Linna-maa-aed“ (nr 4).
Maikuine vaade aiale.
Imelised
faktuurirütmid. Kõik, mida lubati, teostati.
Teisena tõstsid näitusel käinud inimesed esile Kopli ametikooli aianduse eriala I lennu (Anne Olonen, Tamara Baciu, Mari Relo-Šaulys) aia „Paus“ (nr 24).
Selline oli aed mais.
Teisest küljest lähenedes leian imehästi kompositsiooni sobiva põõsa, mille liiki ma kahjuks ei tea. Stendil on taimede loend olemas, aga asukohti näitamata.
Rütmi loodud
aed, lõpuni läbimõeldud, julge lahendus, head valitud värvid, mitu eri näoga
ruumi, on kordust, põnevaid vorme ja struktuuri.
Parima kooli eripreemia ja ajakirja „Kodu ja Aed“ eripreemia anti Räpina aianduskooli terrassiaiale, mille oli rajanud Diana Vällo (nr 21).
Mõnus lebola mais.
Kontseptsioon
ja terrassi mõte on põnev. Külmades toonides taimestikuga terrassi ja selle
lainelisuse matkimine on hea.
Ja ülejäänud aiad
nr 1 – osaühingu Palkmööbel (autorid: Sternoberg OÜ, Räni Huul; Palkmööbel OÜ, Viljar Nõmmik) terrassiaed „Koosolemised“
TÄNUKIRI. Kõik
selles aias sosistab: „Istu, ole, räägi!“
Juba mitu aastat
tuttav paest lambakari pankrannikul.
Otsin ÕSist: „kõuk“ tähendavat kauget esivanemat. Ju siis
iseloomustatakse selle sõnaga „Ürgse Eesti väega terrassi“, nagu autorid on
teabestendile kirjutanud.
TÄNUKIRI. Saime teada, mis on Ürgne Eesti Vägi ja tema sümboolika. Must leib maitseb siin laua taga rammusamana kui iial varem.
Kesklinna on rajatud võimalikult palju kasvukohti – ka metsa, raba ja
vett – kätkev aed.
Selline oli aed mais, …
AUKIRI
„Parim lugu“. Väga
hea lugu. Aed kompositsioonina on imeline oma mahtude, rütmi ja materjali
faktuuri osas.
Kieli kõige tuntum linnapea Asmus Bremer (1653–1720) kuulab
tähelepanelikult noorte sõpruse lugusid.
TÄNUKIRI.
Vürtsikas töö oma värvigamma ja lopsaka teostusega. Puhas lahendus nagu aia
mõtted.
25. mail…
TÄNUKIRI +
eripreemia ajakirjalt „Kodu & Aed“ – aastatellimus. Puit on põnev –
materjal kui pind. Ilus kuldlõige ja hea kompositsioon.
Otsin siia siis
eelmisel aastal samast aiast tehtud foto; tänavu oli vist alles selle puitosa.
Mai …
TÄNUKIRI. Töö
on oskuslikult üles ehitatud materjalidele. Harmooniline, taimed haakuvad
materjaliga.
Aed 25. mail.
TÄNUKIRI. Ilus
sirge ja hea kujundusjoon. Kirglik värvide mäng.
TÄNUKIRI.
Mõnus, moodne ja õhuline lahendus. Puhtalt rajatud töö.
Loodud on
unistuste terrass, mida Nõmme sotsiaalmajal (veel) pole.
Terrass mais.
TÄNUKIRI.
Nõmme keskkonda igati sobiv terrassiaed, ka vanuseline lähenemine kasutaja osas
on hästi välja tulnud.
Aed mais …
Autorid on aia tänutäheks pühendanud Voltveti mõisas tegutsenud Tihemetsa
koolile. Saatuse iroonia: äsja tuli teade, et õpilaste puudusel pani Pärnumaa
kutsehariduskeskus Tihemetsa osa 1. septembrist kinni ning haridus- ja
teadusministeerium annab eurorahaga renoveeritud Voltveti mõisa üle riigi kinnisvara
aktsiaseltsile.
TÄNUKIRI.
Imetlusväärne pühendumus koolile. Tähelepanuväärne on pargi- ja aiaruumi
sidumine okaspuu oksagraafikaga, kaks väravat tekitavad huvitava suhtluskanali.
nr 14–15 – Tallinna Kesklinna valitsus (Mart Mets ja Kadri Järv) – terrassiaed „Sipelgas Xer`i terrassiaed“
Stendilt: „P.S:
suured kivirahnu liiguvad järgmisel kevadel koos jää minekuga Pika Hermani
alla.“ Just Toompeast olevat need rahnud pudenenud.
AUKIRI – „Parim maastikuarhitektuurne aed“. Lihtne kontseptsioon, mis paneb ka kasutaja enda meeli tundma. Head materjalid, loov lahendus.
Seni vaadatud platsid 1–15 on pargi Nunne tänava poolsel küljel. Nüüd läheme üle pargi keskväljaku, kus toimub festivali ava- ja lõputseremoonia ning muud suve jooksul ridamisi aset leidnud üritused, …
Plats nr 16 – Helsingi, Soome (Katriina Arrakoski, Päivi Islander ja Kristi Oksanen) – kategooria „Kired aias“
Rohke valik pelargoone, Helsingi parkidesse 20. sajandi alul toodud
väärikaid lilli. Aednike endi sõnul on nad siia paigutanud pelargoonisordid, „mida
ei leia suurpoodide riiulitelt, kommertsaianditest või tänapäeva
linnahaljastusest.“
AUKIRI – „Parim taimevalik“. Teostuse täpsus ja töö puhtus on austust ja lugupidamist vääriv. Tore ja mõnus linnasuvila aiamöll. Liigirohke, värviline ja lopsakas.
nr 17 – osaühing Horticom (Siiri Part, Mall Kaldas, Kristiina Maser, Lagle Pärn ja Meeli Sermat) – kategooria „Kired aias – Horticomi logoaed“
Aed on lähtunud aianduskaupade hulgimüügifirma Horticom logost ja
firmavärvidest: „valgest ja lillast on saanud inspireeriv aianurk
sümboliseerimaks kirge ja armastust“.
Mais ei tõusnud need
värvid veel esile, …
AUKIRI
„Parim reklaam“.
Firma ruumiline logo pakub imelist silmarõõmu. Taimede efektne valik ja
kooslus.
nr 18 – Eesti maastikuarhitektuuri üliõpilaste selts (Gloria Niin, Tuuli Sarapu, Kaja Veddel, Laura Kadaja ja Mari-Liis Hindre) – kategooria „Kired aias“ „Kuidas tarvitad?“
Mais ei saanud loojate kavatsustest veel suurt aru, …
… küll aga juunis. See on ohtlik ahvatluste aed: kartulist ja nisust saab ajada viina; mooni, humala (seda peaks kasvama tugedel, aga minu käikude ajal polnud ta jõudnud veel ronima hakata), tubaka ja kanepiga on asi seletusteta selge…
TÄNUKIRI.
Ühiskonnakriitiline aed. Hea mõte, ilusad visuaalid.
See vist on plats nr 21. Maikuu pilti mul sest aiast pole, ei mais ega juunis olnud selgitavat stendi
nr 22–23 – EKA keraamika osakond (tudengid Julianna Zwierciadlowska-Rhymer (Kanada), Olga Sliwa (Poola), Rosa-Violetta Grötsch (Saksamaa), Epp Kristel Uibo, Helena Tuudelepp, Kersti Rabi, Maarit Helistvee, Okasana Teder ja Urmas Puhkan (kõik Eestist)) – kategooria „Kired aias“„ SIMIME – Sinu Minu Meie“.
… mida ükshaaval
vaadates võibki ennast paigale unustada.
Juunis on taimed väheke lopsakamad, ..
… aga enam köidab
vaadet siiski keraamika mitmekesisus.
AUKIRI „Parim kunsti installatsioon avalikus
ruumis“, eripreemia „Skulptuuriaed, kunstikired“. Seda aeda peaks külastama õhtuti, kui
piparmündi lõhnad esile tulevad ja terrassi peale lebotama saab minna.
nr 25 – Asutus Kadrioru park (Elle Pent)
– töö pealkirjaga „Ajatelg“, millega Tallinna linn osales sõpruslinna
Genti lillefestivalil „Floralien 2016“.
Sihtasutus Innove koostöös Luua metsanduskooliga korraldas võistluse 18.–20.mail. Võistluse eesmärk oli populariseerida maastikuehituse valdkonna õpet ning anda võimalus noortele oma oskusi võrrelda. /../ Kutsevõistlused on ka koht, kus tööandjad saavad tutvuda tulevaste noorte meistritega. Maastikuehitaja töö on väga loominguline, nad on rohenäppudest meistrid, kes rajavad haljasalasid, aedu, veesilmasid, paigaldavad sillutist, ehitavad terrasse ja tugimüüre.
Kaasa lõid Luua metsanduskool (Mihkel Kajanus, Riho Kööp, Lauri Parts ja Sander Saalits), Räpina aianduskool (Meriliis Kull, Argo Ainjärv, Evelin Mets ja Kris Käos) ning Soome Omnia (Oscar Lepistö ja Jani Kinnunen).
Aiad on võistlejate poolt 13 tunni jooksul rajatud dekoratiivsed aiad, kasutades selleks kive, puitu ja taimi.
Neidki mais loodud
aedu hoiti korras läbi suve.
Stendilt: „Kaks tulipunast tooli kujutavad kirglikke flamenkotantsijaid. Mummuline muster, satsilised seelikud ja lehvikud on flamenkotantsu sümbolid.“
TÄNUKIRI + eripreemia ajakirja „Kodu & Aed“ aastatellimus. Ilus suhtlus: värvikas, tuline ja leegitsev – ON flamenko.
nr 30 – osaühing Linnahaljastus (Kirke Mae Pähn, Emmi Kruusing ja Sander Amur) – kategooria „Kired aias“„Cupidi aed“.
TÄNUKIRI Isiklik tunnetus oma mina leidmisel. Samastamisvõimalusi jagub, ruume ja vaateid on piisavalt. Puhtalt rajatud töö.
nr 31 – Budapest, Ungari (Veronika Papai,Eniko Kapas, Zsolt Pek, Zoltan Molnar ja Ilona Csik) – kategooria „Kired aias“„Kaks armuküllast liblikat”.
Maikuu liblikad on
veidi kahvatumad…
AUKIRI „Parim
vastamata armastuse lugu“. Ilus lugu ja teostus mitmes dimensioonis, hea värvi valik.
Tuleva aasta festivali teemad on „Pereaed“
ja „Monokroomne aed“.
No comments:
Post a Comment