Sunday, April 10, 2011

Vett ja lilli üha rohkem, lund aina vähem

Eile oli Tartus selles mõttes ajalooline päev, et veetase Emajões ületas kriitilise piiri ehk 239 cm. Mida see kriitiline piir täpselt tähendab, seda ei oskagi ma öelda. Aga igatahes Sadamateatri ja Dorpati juures oli lastel võimalik juba kõnniteelt lahkumata jalad jõemärjaks kasta. Veetasememaagiast kuulsin eile raadiost ka seda, et näit 270 tähendavat, et linnas tuleb hakata kehtestama kohatisi liikluspiiranguid. Mullustest veekõrgustest oleme siiski veel kaugel maas.


Aga jah: eile kell 16 näitas mõõdusamba tabloo 245 cm üle nulli. 8. aprillil kell 17 pildistasin arvu 234, 7. aprillil samal ajal 217 ja 6. aprilli keskpäeval 193. Varasemad näidud on postitatud eelmises pildireas 5. aprillil. Igatahes on tõusutempo aeglustunud.







Kõige uuema silla alt, kutsutagu teda siis Vabadus- või Soolikasillaks, sai veel kuiva jalaga läbi, aga vesi loksus lainega rennikest pidi siiski juba ka sillutisele.









Kroonuaia silla tunnel läheb jalakäijate ja rattasõitjate valdusest allveeujujate kätte hoopis madalamagi veeseisuga. Ju oli silla projekteerimise aegu olnud pikk põuaperiood.








Jõe mõlemal kaldal käis innukas elu: kesklinnapoolsel samaväärselt kahel, ...










... Ülejõe-kaldal rohkem ülemisel korrusel.










Nüüd kolm paari võrdluspilte. Kahjuks küll erinevatest rakurssidest pildistatud, aga sisu peaks olema hoomatav. Esmalt mu kodumaja lähistel asuv lumehang 5. ja ...









... 9. aprillil. Neljarattased mõõdupuud olid eile küll kodust ära, aga sula töötulemus on vast märgatav.










Veel selgem on see just samadel päevadel tehtud piltidel Karuplatsi lumemäe jalamilt: ...










... olgu kuidas on lumega, aga talvel suletud R-kiosk on lausa ära sulanud või auranud.










Raeplatsil jätkub välikohvikute pealetung ...











... ning tellingutele on seelik selga taritud.











Lõpetuseks lilli botaanikaaiast, kus eile oli muide keskkonnahariduskeskuse juba traditsiooniks saanud linnulaululaupäevak. See tuli mulle meelde paraku alles siis, kui olin liiga hilja kohale jõudnud.


Juba eelmisel korral pildistatud sinililled, selgus, polegi kohalikud.











Nina on vahepeal lahti saanud ka tillukesed iirised.











Eelmisel korral jäid märkamata lumeroosid; eile olid mõni neist õige longus. Kummalisel kombel kannab see valge õiega lill nime must lumeroos.







 

Ja kõige lõppu mu tillukesed lemmikud praeguses minimalistlikus lillepeos:


No comments:

Post a Comment