Külm, aga erakordselt päikeseline märts

Küllap on tänavune paastukuu üks neid, mida tulevikuski veel meelde tuletatakse või millega teisi edaspidi võrreldakse. Sest EMHI rehkendused kinnitavad: märts 2013 oli Eestis lausa viis kraadi tavalisest külmem (keskmised temperatuurid –6,3° ja –1,3°), tublisti sajuvaesem (13 mm vs. 33 mm) ning hoopis päikselisem (päikesepaistetunde 242 vs. 122). Maksimumtemperatuur (6,6°) mõõdeti 6. märtsil Võrus, miinimum (–27,4°) 11. märtsil Jõgeval. Sajuseim ööpäev oli 1. märtsil Tõraveres: 10 mm.

Meenutuseks veidi fotosid.

Viimasel veebruariõhtul alanud lumesadu ja -tuisk jätkuvad ka öösel ning 1. märtsi hommikul on jalakäijatel sumpamist ja kojameestel rookimist.

Autojuhtidelgi tasub tavalisest ivake varem toast välja tulla.

Puud-põõsad, vaesekesed, saavad märja raske lume all kõvasti vatti, aga raputavad tüütu koorma õige pea maha.

Päeval teeb sula tänavad päris lopaseks.

2. märts on seevastu päikseline ja külm: Tartus mõõdab termomeeter hommikul tosin külmakraadi.

Nii saavad memme sulaga vormitud kehaümarused kenasti trimmi.

3. märtsi hommik annab taas põhjuse koduaknast pilti teha. Sadu on mõnel pool pigem lausa tuisk, sest ida- ja kagutuul puhub õige valjult. Päeval välgatab korraks ka päike; püsib mõni külmakraad.

4. märtsil on taas päikesepäev, ...

... koduaknast saan pildile ühe nunnumeetrit käivitava perekondliku jalutuskäigu.

5. märtsil püsib umbes nullkraadiilm, 6. märtsi päeval tõuseb soojasammas termomeetris koguni seitsme pügalani.

Õhtul linna minnes kõnnin vastu loojangut ...

... ja olen tunnistaja tavapärasele öömajale tulijate häälekale sisselennule.

7. märtsil pöörab edelatuul päevaga loodesse ning läheb õhtuks üsna kõvaks ja kurjaks. Külmakraade on küll vaid paar-kolm, aga päris külm hakkab. Taas paistab päike – ja nüüd polegi mõtet seda enam esile tõsta: päikesepäevad kestavad peaaegu kuu lõpuni välja. Vaid üksikutel päevadel on veidi pilvisem.

Põikan läbi botaanikaaia orhideenäituselt.

Tavapärast kevadist õierõõmu eristab varasematest väike võistlus: orhideekasvatajaid ergutati oma koduseid iludusi „missivõitlusele“ tooma. Millegipärast on kaunitarid puuri pistetud ja pildistada pole neid kuigi mugav.

Anna oma hääle sinikäpale. Kümme päeva hiljem selgub, et minu lemmik jäi teiseks: ...

... omajagu rohkem hääli – 180 145 vastu – sai muidugi samuti uhke veenuseking.

Naistepäeval, 8. märtsil hakkab tuul puhuma põhjakaarest – ja puhub kolm päeva järjest. Varahommikused külmakraadid on Tartus 11 ja 17 pügala vahel, „külmapoolustel“ Jõgeval, Kuusikul ja Lääne-Nigulas aga 15–23 kraadi. Foto on tehtud 9. märtsi õhtul: idataevas on täiesti selge, läänekaares uimerdab ringi ka tüsedaid pilvelambaid. 

11. märts toob, nagu eespool kirjutatud, kuu külmarekordi: Jõgeva –27,4, mis jääb 19. jaanuari tippmargile siiski 1,3 pügalat alla. Tükk aega jäävabana püsinud Emajõele on natuke katet peale tekkinud.

Neljandal pärastlõunatunnil näitab ilmasammas ainult –5,8 kraadi.

Eelmisel päeval põhjast läänekaarde pööranud tuul puhub 12. märtsil lõunakaarest, aga kõnniteede liuväljad ei sula päevalgi üles.

Hõbekajakad muutuvad üha lärmakamaks.

13. märtsil päike siiski sulatab veidi, aga õhtul pöörab tuul taas põhjakaarde ja jääb sinna 27. märtsini.

14. märtsil saab tuul lippe liigutada: on emakeelepäev.

16. märtsi loojang ...

... ja kõhnuke noorkuu.

Veel üks loojangutaevas: 17. märtsist. Külma oli sel momendil seitse kraadi.

18. märtsi hommik: Emajõel ujub jää. Külma on 9,7 kraadi.

Liivi tänava künnivaresed arutavad korteriolukorda.

19. märts: meil on aega veel.

20. märtsi hommik: halo?

Kell 13.02 algas astronoomiline kevad, paar tundi hiljem tõstab must ilmasammas taustana esile põgusa lumesaju.

21. märts: selle kevade esimesed õied mu kodutänavas.

22. märts: vahelduseks ka mõni pilvetups.

23. märts: hommikul on pilvisevõitu ja puistab põgusalt lund.

Päeval saab ka päike võimaluse pilvepraos käia. Kauksi rannas Peipsi põhjarannikul.

Loojangu aegu Iisakul.

24. märtsi imekena ja külm hommik Alutaguse suusakeskuses Pannjärvel.

Päevane ilm on suhteliselt vaheldusrikkas: Kuremäel keskhommikul kena, ...

... pärast keskpäeva Vasknarvas tuleb taevasse ka mõni kurjemat nägu pilv, kust pudeneb lumekest, ja tuulgi on päris lõikav, ...

... aga enne kella kolme Tärivere tornis on pilt jälle rõõmsam. Üsna külm on küll kogu aeg.

Järgmise viie päeva jooksul keerab tuul põhjast üle lääne lõpuks lõunasse ja kagusse. Varahommikune miinimumtemperatuur jääb vahemikku –11 – –16 kraadi, päike pääseb aga päeval rohkem domineerima ja vähemalt linnas hakkab lumi päevapoolseis kohtades jõudsalt kahanema. Ja muidugi on juba ammu lumest vabad need maapinnaribad, kus paiknevad kaugküttetrassid. Millegipärast tuleb mulle neid nähes ikka meelde jutt tungivast vajadusest maju soojustada. Foto 25. märtsist.

Aeglaselt sulavas lumes moodustub igasuguseid toredaid siluette ja figuure.

Raeplatsi jäämadu on pikalt vastu pidanud, aga nüüd siiski enda nii kõhnaks ja vildakaks higistanud, et 27. märtsil viiakse ta ära. Taustal näha telk on püstitatud traditsioonilise orienteerumisvõistluse Tartu linnasprindi tarvis.

Parkides on lund veel küll ja küll ...

... ning botaanikaaias tehakse veel talviseid töid.

Kevadekuulutus 28. märtsist.

Kohe näha, et armunud paar.

29. märts. Veel saab laulda „Mingem üles mägedele!“.

Avastan jää ja lume kütkes botaanikaaiast ...

... siiski ka rohelisi kevadeninasid.

Künnivaresed ja hakid sebivad üksteise võidu ehitusmaterjali väljanäitusel.

30. märtsil tuleb suurem ilmamuutus: kuu kaks viimast hommikut on senisest hoopis soojemad, päev pilvisema taeva all siiski mitte. 31. märtsi hommikuks on jälle puistanud ivake lund.

Päeval näitab ennast aga pikalt ka päike.

Mõni rohkem päevitama pääsenud kõnnitee on juba lausa kuiv.

Muidugi saavad munad sel hommikul kirju pidurüü.

Veetase Emajões on terve kuu langenud: kuu alguses oli see veel 107–109 cm üle mõõtejaama nulli, kuu lõpus ainult 78.

Nagu selle kirjatüki alguses märkisin, oli märts üpris sajuvaene. Mitmed Lääne- ja Kesk-Euroopa linnad ja paikkonnad uppusid samas tavatusse lumelasusse, millega toimetulek nõudis tohutut energiat ja vaeva.

Aga muidugi polnud lund Eestiski just vähe. Kinnituseks mõned märtsi lumekaardid EMHI veebilehelt:

1. märts
 

5. märts

23. märts

31. märts

Võrdluseks ka mullune 31. märtsi kaart. Olgu küll meenutusena lisatud, et aprill üllatas toona mõnegi priske lumesajupäevaga, aga kohev valge vaip oli ka kiire sulama.