Lõpetasin oma 24.
juuni postituse „Lillefestival 2013: aiad täis tervist ja kunsti“ (toomasjuriado.blogspot.com/2013/06/lillefestival-2013-aiad-tais-tervist-ja.html)
optimistliku
arvamusega: „Loodetavasti õnnestub umbes kuu aja pärast taas üle vaadata, mis
aedades on vahepeal toimunud“.
Eks ma pidanud silmas ka seda, et teen siis
aedade edenemisest ka uue postituse. Paraku jäi see siiski vaid plaaniks. Aga
festivalil käisin ma põhjalikumalt või põgusalt ikka veel tõesti päris mitu
korda ning tegin hulga fotosid. Nii et nüüd, kus selleks korraks on aianäitusel
joon all ja võitjad selgunud, saan neid pilte kasutada. Viimast korda käisin
Tornide väljakul juba pärast festivali ametlikku lõppu, 26. augustil. Selleks
ajaks oli mõnigi aed üsna ära vajunud.
Võib-olla olen ma
ebaõiglane, aga mulle tundub päris mitmel põhjusel, et korraldajail oli seekord
vähem entusiasmi. Eelkõige jäi teavitus kuidagi lahjemaks kui varasematel
aastatel. Ja jälle osutus päris keeruliseks teada saada, kuidas lõppes
festivali võistluse pool ehk kellele määrati auhinnad. Igatahes olen mina
suutnud leida vaid ühe põgusa ülevaate: Jaan Mettiku kokkuvõtte veebilehel www.aialeht.ee. Nii et just seda kirjutist ja
autorilt saadud e-kirja ma siin kasutan.
Meenutan
sissejuhatuseks, et loojaile anti sedapuhku ette teemad „Aed kui kunstiteos“
ja „Tervendav aed“. Näha oli 31 aeda, võistles sisuliselt
siiski 28.
Aedadest-kunstiteostest eelistas žürii Mart Metsa aeda
nimega „Seitse (Jarru aed)“ (aed nr. 21). Žürii tõstis esile kõrge
tasemega aiadisaini, orgaaniliselt terviklikku lahendust, jõulist minimalistlikkust.
Leiti, et see oli üks parimaid näiteid taimmaterjali kasutusest. Suurem jagu
järgnevaid pilte on tehtud 24. juulil; sellest erinevad pildistuskuupäevad on
eraldi märgitud.
Tervendavatest
aedadest hinnati kõige
kõrgemalt Fiskarsi „Aeda abivahendiga liikujale“ (nr. 8). Žürii
arvamusi: Hooliv aed, sotsiaalne lähenemine. Parim mõte. Parim idee. Parim
teostus. Parim vaade. Parim kasutajaskond. See aed oli ka kindlasti üks
minu lemmikuid ja läks suve jooksul aina huvitavamaks.
Parimaks rahvusvaheliseks
aiaks valis žürii Helsingi aiakunstnike töö „The art of garden is
in you“ (nr.28). Minu jaoks ehk üllatavaim otsus: oleksin eelistanud midagi
vähem džungellikku, näiteks Schwerini lakoonilist aeda või Peterburi suvega
aina kenamaks läinud lehvikuid. Mõni hinnang žüriiliikmetelt: Kaasaegne,
jõuline, samas maitsekalt külluslik. Imeliselt viimistletud, puhas ja
konkreetne.
Publiku
lemmiku valimisel mina
seekord osaleda ei saanud, kuna neist tundidest, mil sattusin festivalil käima,
oli infokiosk avatud vaid ühel korral. Valida siiski ilmselt võimalik oli, sest
sellegi auhinna saaja kuulutati 24. augustil välja: Räpina aianduskool „Hüva
leili!“ (nr.11).
Ei protesti; mina
seda aeda lausa parimaks poleks valinud, aga meeldis ta mulle küll. Väga
korralik teostus ja püsis ilusana läbi terve festivali. Foto: 22. juuni.
Veel kümme
aeda pälvis žürii tunnustuse.
Vladparal
õppekeskus „Imelised jõud“ (nr.3) kui parima energiaaed.
Maali Roometi „Rütmimäng“ (nr. 4) kui kõrge esteetikaga aed.
Kuressaare
linnavalitsuse „Kutse – Kuressaare 450“ (nr. 5) kui parim kutse. Foto: 22. juuni.
Osaühingu Hüüp
„Kompostikunstikast“ (nr.
13), hinnaguga „Hariv projekt – elu keeb“. Minugi jaoks päris tore idee!
Osaühingu Kino
„Kiida krantsi ehk Kummardus äärelolijatele“ (nr. 15): „Tugev ühiskonnakriitiline sõnum“. Üks
minu lemmikuid.
Luua
metsanduskooli „Aeglane hetk“ kui „Emotsioone pakkuv aed“ (nr. 17). Foto: 22. juuni.
Kieli
(Saksamaa) aialoojate „Taimede
pikk teekond“ (nr.18) epiteediga „Parim lugu“. Jälle mullegi meeldinud aed.
Peterburi Vene
Muuseumide aedade „Lehvik“ (nr. 24) kui „Parim ajalooline lähenemine – tõeline kunst“. Arvatavasti
oleksin ma valinud just selle aia oma lemmikuks; iga korraga muutus ta aina
ilusamaks ja püsis kena kuni lõpuni välja
Budapesti
aiakunstnike „Vaimu voog“ (nr. 27) hinnanguga „Kõige pikema teekonnaga kasutatav tervendav aed“.
Päris tore aed, aga läks minu meelest ka üsna võpsikuks kätte. Foto. 11.
august.
Parimaks firma
tutvustuseks nimetatud Schetelig Eesti „Taimehullu linnaaed“ (nr. 19).
Seda uurisin igal käigul tõsise huviga: kes on seekord õitsema tulnud.
Teada on 2014.
aasta lillefestivali teemad: „Suhtlusaed“ ja „Võluaed“.
No comments:
Post a Comment