Esialgu on pressis vist lausa vastu kajamata teadusajakirjanduse ja -populariseerijate aasta üks tippsündmusi: aastaauhindade jagamine reedel, 11. novembril.
See oli osa järjekorras neljandast teadusmeedia konverentsist, mis sedapuhku kandis lühikest, aga kirjavahemärgi-
rohket pealkirja „Mida?!“. Korraldajad nagu ikka sihtasutus Archimedes, rahvusring-
hääling, teaduste akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium, rahakotitooja Euroopa sotsiaalfondi programm TeaMe.
Konverentsipaigaks oli sedakorda valitud Salme kultuurikeskus; ilmselt liiga kauge ja üksildane paik, et sinna võiksid sattuda raadiomikrofonid või koguni telekaamerad.
Vähemalt neile konverentsidele oli uudne umbes pooleteistsaja osaleja paigutus: „Nagu Eesti pulm,“ ...
... kommenteeris päeva lustilises stiilis juhatanud Kajar Kase rahvusring-
häälingust, „ja mina ise kui pulmavana!“
Nalja tegema poldud siiski tuldud. Teadusaasta kõneisiku, Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna prodekaani dotsent Mart Noorma talle omaselt entusiastlike tervitussõnade järel asuti kuulama kaht pikka ja hulka lühemaid ettekandeid.
Nende kahe pikaga astusid üles rahvusring-
häälingu ajakirjandus-
eetika nõunik Tarmu Tammerk ja Sirbi teadustoimetaja Marek Strandberg (fotol), teemaks ajakirjanike ja teadlaste võimalused ja vastutus.
Lühiettekanded olid jagatud nelja plokki. Teemal „Mida meediatarbija tahab?“ astusid üles elupõline ajakirjandusõppejõud, TÜ vanemteadur Peeter Vihalemm ja „Noored kooli“ liikumise kaudu Keila kooli füüsikaõpetajaks saanud Karl Erlenheim. Teine lühiettekandevoor oli pandud tõukuma tuumajaamaehitus ja Nabala karstiala majandamise lugudest ning kandis pealkirja „Mida allikad tahavad?“. Rääkisid Kalev Kallemets mittetulundusühingust Eesti Tuumajaam, teadusuudiste portaali Novaator peatoimetaja Villu Päärt (fotol) ning TÜ loodusmuuseumi projektijuht Ivar Puura.
Lõunajärje voorudest esimese („Mida ajakirjandus kirjutab?“) ajendaja oli seagripi ajal vallandunud meediatormike, kõnelesid Iiris Saluri terviseametist, Merike Teder Postimehest ja meditsiinieetik Andres Soosaar.
Ja lõpuks sai kuulata mind ennast kõige rohkem intrigeerinud ettekandeid sellest, mida me usume ja miks.
Kõnelejaiks teadusajakirjanik Arko Olesk, TÜ religiooni-
antropoloogia doktorant Marko Uibu (fotol) ja TÜ füüsikaprofessor Jaak Kikas.
Igale lühiettekannete reale järgnes laudkonniti 10–15 minutit arutelu, mille tulemused jõudsid igalt laualt ka konverentsi juhtideni, nii et sai välja tuua kõige olulisemad järeldused.
Ja siis pidulikem osa: autasustamine. Eesti teaduse populariseerimise riiklikke auhindu on välja antud alates 2006. aastast, nii et tänavu oli juba kuues kord. Auhinnafond oli seekord 21 500 eurot: elutööpreemia 6500, peapreemiad kuues kategoorias 2500 ja ergutuspreemiad, mida kokku anti välja viis, 500 eurot.
Esimesena kuulutati välja aasta parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel. Selleks valiti kolme kandidaadi hulgast Eesti maaülikooli doktorantide eelkõige koolinoortele suunatud algatus „Elus teadus”; auhinna võtab fotol vastu projektijuht Kristi Teppo. Algatuse siht on tähtsustada loodust, maaelu ja sellega seotud valdkondi, harida noori ja tekitada huvi teaduse vastu ning arendada doktorantide oskusi oma teadusteemat lihtsas keeles tutvustada.
Parimaks teadust ja tehnoloogiat populariseerivaks teadlaseks, ajakirjanikuks või õpetajaks tunnistati mereteadlane akadeemik Tarmo Soomere, ergutusauhinna said Andres Juur Puurmannis ja Liina Tamm Kongutast.
Tegevustest või tegevussarjadest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel tunnistati peapreemia vääriliseks ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlus ning selle koordinaatorid õpetajad Tiiu Ojala Võru kesklinna gümnaasiumist ja Viivi Rohtla Lähte gümnaasium. Õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlust korraldatakse aastast 1999 ja selle ajaga on uurimistöö kogemuse saanud 1641 kooliõpilast ning valminud 1312 tööd.
Ergutusauhinnad anti TTÜ ja TTKK üliõpilaste rahvusvahelisele tootearendusvõistlusele „Formula Student Team Tallinn“ ja Kuressaare gümnaasiumi „Teadusmaa“ projektirühmale.
Peapreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ anti ajakirjale Tarkade Klubi ja peatoimetaja Arko Oleskile (fotol vasakul koos Peeter Vihalemmaga). Ajakiri ilmus 2007. aasta novembrist kuni 2011. aasta septembrini. Ergutusauhinna sai Lea Leppik TÜ ajaloo muuseumist raamatu „Tartu Tähetorn“ eest.
Ja viiendas, teaduse ja tehnoloogia populariseerimise kategoorias audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil pälvis peapreemia TÜ keemikute projekt „Audiovisuaalne materjal: 100+ katset keemias“ (projektijuht Jaak Arold). Tegemist on suuremahulise audiovisuaalse internetimaterjaliga: see koosneb 111 keemiakatse videost, mis on varustatud vajalike kommentaaride, võrrandite ning selgitustega (vt. http://www.chemicum.com/).
Elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis keemikuharidusega Tiiu Sild, kes on aastast 1997 olnud teaduskeskuse Ahhaa juht. 1.septembril 1997 mahtus huvikeskus ühe töölaua taha, täna on keskuse pindala 11 000 m2. Eelmisel aastal ületas Ahhaa külastajate arv kakssada tuhat, kokku on Ahhaa üritustel osalenud ligi poolteist miljonit inimest.
Haiglaravil viibiva Tiiu Silla eest võttis auhinna vastu ja luges ema tervitussõnad ette poeg Mart.
Anti ka teada, et välja on töötatud riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tunnusmärk, mida võivad näiteks veebis või trükisel kasutada nii tänavused kui ka varasemad auhinnasaajad.
Lähemalt saab konverentsi ja teaduse populariseerimise auhindade kohta lugeda Archimedese veebist http://archimedes.ee/.
No comments:
Post a Comment