Täna tegin teoks mitu päeva peas mõlkunud mõtte ja käisin ära Tartu ülikooli botaanikaaias. Välialadel valitseb pildilises mõttes täielik vaikelu. Ehk nagu üks töötaja toredasti ütles: „Lumi on nii paks, et kui keegi praegu õitseda tahab, peab ta seda lume all tegema!“ Kõrvadele ei jää lähenev kevad siiski saladuseks: rohevintide vidistusi ja šrüütamistki on õhk täis.
Aga muidugi ei tulnud ma rohevinte kuulama; suundun hoopis majja – selle kuulutuse peale.
Küllalt sageli on botaanikaaia näitused olnud kitsukeses õpperuumis. Ja seegi kord on siin näitus mis näitus. Aga siiski mitte see PÄRIS näitus. Tartu ülikooli asjakohane pressiteade kinnitab, „Soodsa hinnaga ja rikkalikult õitsevaid orhideede potitaimi müüb AS Jardini aianduskeskus.“ Rikkalikult õitsevad nad seal tõesti ...
... ja küllap on hinnad just piisavalt soodsad, sest ka minu kohaleoleku põgusal ajal pannakse mõnigi lill kotti ja mõnigi euro kassasahtlisse. Botaanikaaia töötaja ütleb aga, et „oh, täna on vähe ostjaid, eile oli palju rohkem“. Noh, võib-olla tulid nad täna pärastlõunal.
Aga, näe, natuke juba valetasin: osa PÄRISnäitusest on ka müügisaalis. See, mille kohta juba viidatud pressiteade kirjutab: „Mitmed orhideed on botaanikaaias juba õitsenud või hakkavad õitsema veidi hiljem, kuid nende õiteilu saab nautida kvaliteetsetelt värvusfotodelt, mis on jäädvustatud Riho Terase poolt.“
Aga siis astun subtroopikahoonesse – ja silmad lähevad järjest rohkem imestusest valla. Teates on kirjas, et välja on pandud „üle 70 just praegu õitseva orhideeliigi ja -sordi.“ Ja et „Lisaks tuttavatele kuukingadele, katleiadele, tsümbiidiumidele on esmakordselt eksponeeritud mudikäpa, laeelia, ontsiidiumi uued liigid.“
Vahva on see, et õitsvad taimed on kenasti sobitatud kasvuhoone „loodusesse“, ...
... et kõigil on juures kenasti loetavad sildid taime nimetuse ja ta päris-kodukohaga, kui tegemist on looduses kasvava liigiga...
... ning väga tore on kujundajate idee panna mõned tillukesed liigid raami sisse nagu kunstiteosed ikka. Antud juhul siis Looja kunstiteosed.
Eriti hea on ringi vaadata muidugi teadajamehe seltsis. Jälle lõiguke pressiteatest: „Iga päev annavad botaanikaaia aednikud nõu, milliseid orhideesid saab kasvatada oma aknalaual, ja kuidas nende eest hoolitseda, et need kaua õitseksid.“
Mina saan teadjamehena oma seltsi vana tuttava, õpetaja-metoodiku Tarmo Niitla. Ja tema juhatab mu mõnegi lille juurde, mida ise poleks teadnud õige pilguga vaadata. Näiteks see, millele ta parajasti osutab, on näituse suurim.
Õis aga on sel hiiglasel, Kagu-Aasias elaval mudikäpaliigil, vägagi meie koduste käpaliste moodi. Kes teab militaarse ladinakeelse nimetusega Orchis militaris halli käpa õit, see kindlasti märkab just õie alumise osa sarnasust; ülal on aga „sõdurikiivri“ asemel midagi hoopis sopilisemat ja kogukamat.
Veel näitab Tarmo mulle kätte tarna või rohupuhma moodi orhidee, mille tillukesi õisi ma ilmselt üldse poleks tähele pannud. Selle taimekese kodu on Filipiinidel.
Jälle pressiteatest: „Näha saab ka epifüütset vandat, kelle juured ammutavad toitaineid õhust.“ Silt lisab juurde, et vanda kodu on Loode-Indias.
Paar rohkem või vähem juhulikult valitud liiki ja sorti veel. See siin on Lõuna-Ameerikast ja Kariibi mere saartelt pärit ontsiidium, ...
... see aga kambria ja ...
... see miltoniidium.
Nüüd veel üks vanda...
... ja lõpuks veidi nagu vastakaist pooltest koosneva nimetusega neitsikäpp.
Patt oleks jätta lisamata, et sama maja galeriis on endiselt vaadata samuti imekaunid fotod Eesti orhideedest – käpalistest. See on Eesti orhideekaitse klubi väljapanek. Muide, klubi on kahel korral nimetanud Eesti aasta orhidee; tänavu on see tõmmu käpp.
Lõpetuseks saan vaid öelda, et mitu korda osundatud pressiteatel on absoluutselt kümnesse pealkiri: „TÜ botaanikaaias saab imetleda orhideenäitust“ – just nimelt imetleda. Pühapäevani saate veel minna. Ja laupäeval, 12. märtsil toimuvad kell 12 ja 14 õppe-ekskursioonid, kus tutvustatakse botaanikaaia taimekogude orhideesid ja teisi taimeharuldusi.
No comments:
Post a Comment