Thursday, June 30, 2011

Aiad Tornide väljakul koguvad ilu

Juba kolmandat aastat saab Tallinnas Tornide väljaku pargis vaadata suurepäraseid lilleaedu. 27. mail avatud III Tallinna lillefestivali teemad on „Rannaküla aed” ja „Rahvusmustrid”.


31 aia loojate seas on lillekunstnike koguni üheksast riigist: peale Eesti Venemaalt (Moskva), Soomest (Helsingi ja Turu), Leedust (Vilnius), Lätist (Riia), Itaaliast (Firenze), Saksamaalt (Kiel ja Schwerin), Hollandist (Groningen) ja Hiinast (Peking).
Minu esimesed visiidid aedade vahele said teoks 25. ja 26. juunil; kindlasti tahan käia ka juulis ja augustis, sest tegemist on ju pidevalt muutuvate ja arenevate elusate ilulapikestega. Esimese kuu lõpuks on mõnegi aia ilupotentsiaal pigem aimatav selgitusstendilt kui oma silmaga nähtav: nende eksponaatide olulisemad taimed alles sirguvad.










Aed nr. 1: moskvalaste rahvusmustriaia teeb veidraks tutvustusstendi mahukas tekst: eestikeelne osa sellest on ilmselge guuglitõlge










Aed nr. 2: osaühingu Artes Terrae maastiku-arhitektid austavad oma ”Rannaküla lambaaiaga” neljajalgseid loopealsete korrashoidjaid. Neil lammastel tohib muide ka istuda ja turnida









Aed nr. 3: Artes Terrae teine töö kujutab linlase unistust romantiliselt rannikuaiast












Aed nr. 4: Helsingi aednike loome rõhutab maastiku pidevat muutumist













Aed nr. 5: oh neid saarlasi – aeda ”Rahvusmustrid ”Kuressaare”” on kaubaalustel toodud kõik see, millest saaks kujundada tuhat (kultuur)maastiku motiivi









Aed nr. 6: Eesti põllumajandusmuuseumi põllukultuuridest ja –lilledest pärandaeda on peidetud rukkilillemotiiv


Aed nr. 7: osaühing Kadrin Kaasik ja Pojad Haljastus on innustust leidnud populaarsest laulukesest ”... väike maja ootamas on Sind...”











Aed nr. 8: leedulased kujutavad Läänemere rannikul kasvavate taimede abiga laineid, mis ühendavat Leedut, Lätit ja Eestit.











Aed nr. 9: osaühingu Pepelle ambitsioon on manada vaataja silme ette Eesti kaart kõigi 15 maakonnaga. Saare- ja Hiiumaa tõusevad merest juba päris kenasti esile










Aed nr. 10 osaühing Kiirprojektid pakub ”Ruumilisi rahvusmustreid”












Aed nr. 11: lõunanaabrite pealinna pargiarhitektid kutsuvad jalutuskäigule ”Läbi elu mere juurde”












Aed nr. 12: Räpina aianduskooli seade jutustab muinasloo Une-Mati suvitusretkest Käsmu











Aed nr.13: itaallased pole stendil asjatult sõnu raisanud: see on Firenze itaalia aed


Aed nr. 14: mõnes aias tohib astuda ja koguni istuda. Just selline on Kieli „Suur punane sohva merelinna aias”. Väidetavasti olevat selline – või lausa see sama – sohva mere ääres ka Kielis










Aed nr. 15: turulased meenutavad, et peale Tallinna on nende kodulinngi tänavu Euroopa kultuuripealinn. Kaht Läänemere rannikulinna on ühendama valitud muinastuled










Aed nr. 16: hiinlaste „Soojuse ja magusa kodu” esitleb Hiina sõlmi ja laternaid











Aed nr. 17: Eesti vabaõhumuuseum juhatab ”Rannarahva radadele”


Aed nr. 18: Tallinna botaanikaaia töö – ”killuke rahvusmustritest Eesti pärand-kultuur-maastikes”












Aed nr. 19: Eesti maaülikooli tudengite (juhendaja Ele Vool) rahvusmustriaed on saanud inspiratsiooni Oskar Lutsu loomingust: ”Kaks maailma ühes ”Kevade” loos”










Aed nr. 20: küllap suurim üllataja, hollandlaste kompositsioon ”Vili, jalgratas ja aeg” hakkab oma nime õigustama siis, kui märtsis-aprillis külvatud suvinisu pikemaks sirgub. Miks on aias aga jalgratas ja ekraan? Seda tuleb ise uurida








Aed nr. 21: Keskkonna-hoolduse OÜ ”Triiburattad” on mõistagi inspireeritud rahvariide-seelikuist, konkreetselt Muhu ja Jüri undrukuist











Aed nr. 22: Igavere puukooli ja sõprade ”Elumustrid – väike aed Hallistes”



















Aed nr. 23: EKA keraamikute ja Topiary Art Today ühistöös ”Iidses seosed” on üles ehitatud lausa jupikese rannakülast, näiteks paadisillad


Aed nr. 24: Mari Maiste ja Maarja Tüüri ”Tuulte aias” on oma osa mängida tõrvalõhnalisel paviljonil ja tuulekelladel











Aed nr. 25: osaühing 3Olives on kujundanud midagi, mis meenutab otsekui tagurpidi pööratud nn. viljaringe











Aed nr. 26 Luua metsakooli armastuse aia ”Assol” nimi ja idee on pärit Aleksander Grini ”Punastest purjedest”











Aed nr.27: ma arvan, et Eesti maastiku-arhitektuuri üliõpilaste seltsi ”Mere koorem” avaneb täies ilus siis, kui lainekarkassidele kasvavad peale lillherned










Aed nr. 28: veel kord seelikumustreid – osaühingu Greenfinger ”Pidu meie õuel”











Aed nr. 29: Tatjana Geroiskaja tööst ”Rahvusmustri. Sümbol” võib leida suitsupääsukese, rukkilille, paekivi ja muidki rahvussümboleid


Aed nr. 30: Liivi Aedade ”Vana kaluri unenägu”













Aed nr. 31: Schwerini askeetlik ”Rannaküla aed”

Ootan juba järgmisi võimalusi aiad üle vaadata.

1 comment: